TLMPM03: SUVEREPORTER HELENA TAMM 15JUL13. Suvereporter Helena Tamm tt/Foto TOOMAS TATAR/POSTIMEES

FOTO: TOOMAS TATAR/PM/SCANPIX BALTICS

Veljo Tormis, kelle loomingu suur osa põhineb läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folklooril, tähistab täna 85. eluaasta täitumist. Maestro on oma loomingus ammutanud ainest selle piirkonna lauluemade vankumatust jõust ning talle pühendatakse sünnipäeva puhul kaks Eesti eri paigas toimuvat kontsertlavastust.

Rääkisin loo setu rahvalaulikust Taarkast Soome runolauljale Ilona Korhonenile, kes esitab ühes täna esietenduvast juubelilavastusest (Peeter Jalaka – Tõnu Kaljuste «Sünnisõnad») kahte «Kalevala» eepose lugu. Kaugele ulatuvate teadmistega runolaulja, kes on oma doktori väitekirjagi kaitsnud regilaulu alal, tundis Taarka ära. Ta noogutas hoogsalt ja selgitas mulle suunurkade kerkides kavalal muigel, et Taarka oli hingelt artist ja need lihtsalt peavad julguse ja metsiku loomusega silma paistes vastuvoolu ujuma, vagurale enamusele vastupidiselt käituma.

Ilona Korhonen viis mu mõtted omakorda Jalmar Vabarnale – Zetod, Curly Strings ja Trad.Attack! –, sellelesamale folkmuusikule, kelle vanavanaemaks setude lauluema, regivärsiliste eeposte nagu «Neio koolulaul» ja «Suurõq sajaq» ning «Peko» looja Anne Vabarna.

Korhoneni aegadeülene artistikirjeldus räägib Taarka kõrval palju ka Jalmar Vabarnast, kes on sama kartmatult 21. sajandi Eesti muusikamaastikul karjääri teinud. Kuigi räägime piirideta tolerantsusest ega pea enam kindlal ajal naituma või lapsi saama nagu veel sadakond aastat tagasi, on praeguses kultuuriruumis siiski pimedaid uskumusi, millest Vabarna on kaarega mööda läinud ja seda žanris, mille taga ei ole jäämäesuurune muusikatööstus.

«Kultuuriga ära ei ela», «vaene muusik» jne ehk «ei eksitseeri maad vandersellile» tüüpi väljaütlemistesse ei näi mees uskuvat. Nagu Tormist inspireeris koorilaulu uueks looma eestlaste muistne vaimupärand, võttis Vabarna oma vanavanaema sõnad, viisi, elektropopi, diskokuuli, pani need rehetuppa ja tegi peo. Maailmaturnee ja kaks albumit – muistne lauluvägi ja selle kaasaegne peegeldus on kõigest paari tegutsemisaasta Trad.Attack!-i unistusi teoks teinud. Vabarna karakter sarnaneb mitmeti Taarka omaga.

Tormis on loitsu «Raua needmine» ning tsüklite «Eesti kalendrilaulud» ja «Unustatud rahvad» kirjutamisel saanud inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest. «Vastutustundlikkus ja kõrge eetiline kultuur sunnivad heliloojat pöörduma tavažanrite ja -ainestiku juurest rahvuskultuuri algallika, folkloori poole. Tormise loodud laulusild on kandnud möödanikust meie päevadesse esiisade muusika koos selles sisalduva elutarkusega ja viinud eesti muusika laiali maailma,» on muusikateadlane Tiia Järg Tormise loomingu kohta kirjutanud. Regivärsid kannavad endas justkui üht nähtamatut jõudu, mis viib põlvest põlve edasi.