Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Argo Ideon: aja näitaja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esiplaanil poliitika- ja majandusanalüütik Argo Ideon, taamal toimetaja Marika Milve ning seljaga udukogu on toimetaja Indrek Kuus.
Esiplaanil poliitika- ja majandusanalüütik Argo Ideon, taamal toimetaja Marika Milve ning seljaga udukogu on toimetaja Indrek Kuus. Foto: Liis Treimann / Postimees

Venekeelses interneti-ilmas on viimastel päevadel laiutanud üksainus teema: üldse mitte ETV+, vaid president Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskovi kell, mis tol oli käel oma laupäevases pulmas.

Opositsioonitegelane Aleksei Navalnõi kirjutas oma blogis, et käekell on Richard Mille’i firma mudel RM 52-01, mida on valmistatud ainult 30 tükki, ja kella hind on 620 000 dollarit ehk umbes 37 miljonit Vene rubla. Samal ajal Peskovi mullune aastapalk oli u 9,1 miljonit rubla.

Esmaspäeval ilmus Vene meediakanaleis Peskovi kommentaar, kus ta kinnitas, et kell oli abikaasa kingitus, mida oli «võimatu jätta pulmas kandmata».

Lukskellad on Vene võimueliidis ka Peskovita ilma teinud. Patriarh Kirill jäi 2009. aastal ametlikule fotole Breguet’ kellaga ning puhkes kära, kui õigeusklike pressiteenistus üritas seda seika Photoshopi abil hägustada – oskamatult, sest kell jäi pildil näha käe peegeldusele lauapinnal.

Ei tea, mis asi see küll on, mis inimesed selliste vidinatega uhkeldama paneb? Tahtjaid puudu ei jää. Tollesama Šveitsi kellameistri Richard Mille’i mullusest usutlusest telejaamale CNBC selgub, et ka 2,2 miljonit dollarit maksev mudel RM 56-02, mida valmistati kõigest kümme tükki, on viimseni maha müüdud. Mille’i eriti kallihinnaliste kellade äri läheb üliedukalt. «Kasv on imeline,» rääkis ta.

Võib mõista, et moeteadlikul meesterahval on kell üks väheseid võimalikke aksessuaare. Siiski ei saa väga millegi mõistuspärasega seletada, mida teeb selline käekell 2,1999 miljoni eest rohkem kui minu kunagi Hongkongist ostetud 100-dollariline Seiko.

Ja kui nii võtta, on ka too liigne luksus. Sama töö teeks ära 5-dollarine plastkestas Casio, seda muidugi juhul, kui pidada kella funktsiooniks aja teatamist. On tõsi, et odavavõitu ajanäitaja ei anna ümbritsevasse keskkonda valjusid signaale, et kandja igapäevaellu kuuluvad veel eralennuk, keldritäis Lamborghinisid ja maasikaroosa sammastega villa Como järve ääres, või siis vähemalt selline tagasihoidlik ametikoht tuumariigi võimuvertikaalis, üsna seal kusagil tipu läheduses.

See on 37 miljonit rubla maksva kella mõte.

Muide, Peskovi vastne abikaasa, iluuisutaja Tatjana Navka kinnitas Komsomolskaja Pravdas kella kinkimist: «Ma olen olümpiavõitja. Teen palju tööd, sealhulgas kogu suve. Ja muidugi, ma teenin tööga raha, mis võimaldab teha häid kingitusi.»

Alles mõni aasta tagasi andis uisustaar intervjuu telesaates, kus käsitleti tema kopsakat võlgnevust Moskva kesklinna korteri kommunaalkulude eest.

Lõpuks võiks korraks väljuda Vene rikaste-ilusate elu realiteetidest ning meenutada, kuidas Rootsi asepeaminister Mona Sahlin lahkus 1995. aastal ametist põhjusel, et oli valitsuse krediitkaardiga ostnud šokolaadi ja muud pudipadi (arved maksis ta hiljem kinni).

Märksõnad

Tagasi üles