Eston Kohver 2. aprillil Moskvas Lefortovo rajooni kohtus.

FOTO: Jaanus Piirsalu

Eston Kohver, kes tegeles piiriülese salakaubanduse tõkestamisega, võis ületada Venemaa kuritegelikus maailmas piiri, mida kontrollivad mitte lihtsalt kriminaalid, vaid inimesed, kelle käes on tegelik võim riigis, kirjutab Eestis elav poliitpõgenik ja endine Tomski oblasti kultuuriameti juhataja Andrei Kuzitškin.

Eesti-Vene piir. Foto:

FOTO: Marko Saarm/Sakala

2014. aasta septembris röövis Vene föderaalne julgeolekuteenistus Eesti-Vene piirilõigul, mis külgneb Pihkva oblastiga, kapo ametniku Eston Kohvri. Loodusvaradega just mitte eriti õnnistatud Pihkva oblast on vaene. Regionaalse koguprodukti järgi on ta 70. kohal 80 Vene Föderatsiooni subjekti seas. See-eest on Pihkva oblast alati olnud auväärsel kohal Venemaa «kriminaalses maailmas». 

Pihkva oblast oli koduks Velikije Luki organiseeritud kuritegevuse grupeeringule, mida juhtisid vennad Gavrilenkovid, kes 90-aastatel oma kombitsad nii Peterburis, Pihkvas kui ka Vene-Soome ettevõtetes laiali ajas.

Pärast vendade Gavrilenkovite tapmist võimule tulnud vodkakuningast kuberner Mihhailovi ajal jagati mõjusfäärid oblastis ümber, kuid juba 2010. aastaks oli kuritegelike grupeeringute vaheline võitlus võtnud tugevamad tuurid. Selle finaaliks sai 2012. aasta aprillis Pihkvas kriminaalse autoriteedi Ljohha Rõzõi (Aleksei Savin) tapmine ja sama aasta detsembrikuus järgnenud järgmise autoriteedi Garik Lužki (Igor Bodin) tapmine palgamõrvari poolt.

Isegi Eestisse jõudsid Pihkvast need kriminaalsed «tõmblused» kui palgamõrvarid lasid Pihkvas Kalašnikovist maha Tallinna linnavolikogu liikme, autoriteetse ärimehe Gennadi Everi. 

Mis see siis on, mis köidab kriminaale absoluutselt vaeses Pihkvas?

Loomulikult unikaalne geograafiline asend. Asi on selles, et Pihkva oblast on üks kahest Vene Föderatsiooni subjektist Altai Vabariigi kõrval, mis piirneb lausa kolme välisriigiga. Pihkva oblast piirneb Eesti, Läti ja Valgevenega.

Oblast on tähtsaim eelpost Vene väeosadele ja jõuametkondadele NATO liikmesriikide piiril. Ja lausa fantastiline võimalus organiseerida salakaubavedu Venemaalt Euroopasse ja vastupidi! Läbipaistvad piirid Venemaa, Valgevene, Läti ja Eesti vahel loovad täiusliku transpordikoridori salakaubanduseks, relvade, tubaka, alkoholi, narkootikumide transportimiseks ning kindlasti ka inimkaubandusele, ja teab millele veel.

Selle «koridori» tähtsus on sanktsioonide sõjas Venemaa ja Lääne vahel aina kasvanud. Ja kasvab veel kui Venemaa finantssüsteem hakkab kokku varisema, sest fikseeritud hindadega Venemaa kaupade ja toiduainete Läände smuugeldamine muutub ju ülikasumlikuks. 

Tuleb ka endale aru anda, kuidas funktsioneerib «äri vene moodi». Kui firma käive on 10 miljonit rubla, siis teevad talle «katust» kohalikud kriminaalid, kui 100 miljonit siis kohalikud võimud, 1 miljardiline käive tähendab juba keskvõimude isalikku kontrolli.

Seega on täiesti loomulik, et Pihkva oblasti salakaubavedu, kus tiirlevad kümned ja sajad miljonid eurod, on Vene jõuorganite pärusmaa, kes on kehtestanud Pihkvas lausa 30 kilomeetrise piiritsooni ning kes loomulikult on järelvaataja funktsioonis kõikides kohalikes ametkondades. 

Just seetõttu toimus möödunud aasta oktoobris Valgevene kriminaalse autoriteedi Pašteet (Pavel Aleksievitš) häbistav deporteerimine Pihkva oblastist.

Tuntud Valgevene varas oli saabunud ühte Petseri rajooni restorani «kolleegide» kokkutulekule, et ühtlasi tähistada Pihkva autoriteedi «Ljohha Pskovski» sünnipäeva. Samas arutati tööküsimusena narkokaubandust läbi Petseri ja Sebeži rajooni Valgevenesse, Lätisse ja Eestisse. Sel kohtumisel bande kinni peetigi.

Asi oli tõsine. Operatsiooni juhtis FSB piirivalve Loode regiooni ülem isiklikult. Probleem tekkis, sest mingisugused kriminaalsed tühisused julgesid käe sirutada tähtsate inimeste äri järele. Pihkva kuberner Andrei Turtšak arutas kriminaalset olukorda Sebeži rajoonis ebaseadusliku narkokaubanduse vastase võitluse teenistusega, kus keegi üksikisik jäi vahele 1 kilogrammi hašišiga. Selline üksikisikute tegevus võib jõuametkonnad ju üldse ilma leivata jätta...

Eston Kohver. Foto: Scanpix

FOTO: /RIA Novosti

Eston Kohver, kes tegeles piiriületava salakaubanduse tõkestamisega, võis ületada Venemaa kuritegelikus maailmas piiri, mida kontrollivad mitte lihtsalt kriminaalid, vaid inimesed, kelle käes on tegelik võim riigis.

Kohver ei tegelnud ju mitte ainult informaatorite värbamisega, vaid osales ka töönõupidamistel Venemaa FSB Petseri rajooni osakonnas, kus arutati Eesti ja Vene ühist tegevust korruptsiooni tõkestamiseks tollipunktides. Et see on ohtlik tegevus, võis aimata pärast seda, kui 2014. aasta jaanuaris õhiti Gdovi (Oudova) rajooni siseasjade osakonna ülema Igor Filippovi Audi.

Allikad väidavad, et juba 2014. aasta mais hoiatati Eston Kohvrit, et tema aktiivsus on ärritanud Pihkva FSB-d. Kohvri informaatorite seas olid Vene kaadriluurajad, kes võisid mainida ka salakaubandusele «katust» pakkuvate kõrgete ametiisikute nimesid. Sanktsioonide sõjas, kus ette võeti hulk Venemaa eliiti kuuluvaid tegelasi ja nende majandustegevus, võis sellise infomatsiooni sattumine Läände ületada Kremli taluvuspiiri. 

Küsimus ei olnud ka ainult selles, et Kohver ei reageerinud hoiatusele. Putinile meeldivad piirimängud, näiteks piiripostide ümbertõstmine Gruusia-Vene piiril.  Seetõttu võib arvata, et ta reageeris «hurraaga» ideele röövida piirilt üks Eesti julgeolekutöötaja, täpselt Stalini ajastu vaimus, kus nõukogude piirivalvurid tegelesid Eesti Vabariigi piirivalvurite inimröövi ja Nõukogude Liitu tassimisega.

Venemaa president Vladimir Putin. Foto: Scanpix

FOTO: Klimentyev Mikhail/ITAR-TASS

Ülejäänu oli 2014. aasta augustis ettevalmistatud erioperatsioonis tehnika küsimus, kus üks informaator, keegi V. Ivanov, pakkus kohtumist FSB operatiivtöötajaga, mille hinnaks oli 5000 eurot. Ja kuigi piirile minek oli ettevalmistatud ning koos julgestugrupiga, suudeti siiski üllatada, sest Venemaa territooriumile tungimist kolleegi päästmiseks ning seal relva kasutamist, me siiski tänases rahvusvahelises olukorras ette ei kujuta. 

Olukord on  pretsedenditu (kui nüüd neid Stalini aegseid pretsedente mitte lugeda), sest Venemaa on jätkuvalt Euroopa Nõukogu liige ja seotud paljude muude rahvusvaheliste kohustustega, mis peaksid sellised asjad tegema võimatuks. Kuidas sundida Venemaa oma kohustusi täitma? Ega siin teist vastust ei ole, kui et kogu Eesti rahvas, Eesti riik, Euroopa Liit ja NATO peavad hoidma antud küsimuses kokku. Kurjus kaotab varem või hiljem. 

---

Parandus: Täpsustatud Andrei Kuzitškini endine töökoht Tomski oblastis. Tõlkevea tõttu oli ametiks märgitud «administratsiooni valitsusülem», kuid tegelikult oli selleks «kultuuriameti juhataja».