Neeme Korv: roosa udu

Neeme Korv Foto: Peeter Langovits

Ideid ja unistusi peab olema. Ja lati võiks tõepoolest (mõttes) asetada kõrgemale, kui võimed esialgu ületada lubavad. Kuid kujutlege, kui meie parim kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko sooviks alustada suurt tiitlivõistlust algkõrgusega, mis oleks kehtiv maailmarekord? Ebareaalne enesepettus, eks.

Kuid just sellised emotsioonid valdasid mind eile, kui sattusin lugema üht üsna kummalist materjali pealkirjaga «Reformierakonna transpordipoliitika programm». Oleks raske vaielda ükskõik millise selles suurejoonelises kavas esitatud punkti vastu: neljarajaline Tallinna-Tartu maantee (sedapuhku Mäoni), Tallinna ringtee, Saaremaa sild, Põhjamaade tasemel liiklusohutus, esmaklassiline lennu- ja maismaaühendus Euroopaga, Tallinna lennujaam Aasia-lendude keskuseks jne jne.

Kui aga roosa udu pisut hajub, näeme tegelikkust. Rõõmupidu kuuekilomeetrise (!) maanteelõigu pidulikul avamisel, üht järjekordset mitte midagi näidanud (ent see-eest miljoneid neelanud) võimaliku silla võimaliku ehituse võimaliku tasuvuse uuringut ning vahest sedagi, et üks õnnetu vanamemm sai Põltsamaal nädalavahetusel vigastada, kui juhtus olema autos, mis sõitis tänavaauku.

Lähikuudel saab igat karva udu paraku vist päris palju olema. Aastaaeg selline.