See, et loodav ETV+ veel enne eetrisse jõudmist satub ühel või teisel moel vaenulike jõudude teravdatud tähelepanu alla, ei tulnud ilmselt suure üllatusena. Ometi on ERRi reaktsioon Vene telekanali Rossia 1 saates Vesti eetrisse läinud pahatahtlikule intervjuule tekitanud rohkem küsimusi kui vastuseid andnud, kirjutab kommunikatsiooniekspert Taavi Linnamäe.
Taavi Linnamäe: kuidas luua usaldust ehk kaks soovitust ERRile
Ühelt poolt on ERR käitunud loogiliselt ning kannatlikult selgitanud, et intervjuust on laused välja kistud, kõik ei olnud nii nagu paistab ja ega muud kui pahatahtlikkust «Vestist» oodata polnudki. Ja et loomulikult ei saa ETV+ olema valitsuse hääletoru.
Kuid siis on miskipärast poolel teel seisma jäädud, mis omakorda paneb puid alla igasugustele võimalikele spekulatsioonidele ning tekitab üha uusi küsimusi. Ometi oleks võimalik suhteliselt vähese vaevaga kummutada kuuldused ning panna õiglus maksma.
Seda saaks teha väga lihtsalt:
- ERRi juhid väitsid Postimehes, et intervjuu võimalikku pahatahtlikkust nähti ette ning seetõttu filmiti ka oma kaameraga kogu intervjuu. Ei ole midagi lihtsamat, kui avaldada see salvestis täismahus ilma lõikamata ERRi portaalis. Juba täna. Pole ka kuigi keeruline kokku panna klipp, kus kõrvuti naturaalne intervjuu ning sama koht monteeritud Vesti saatest.
- Lasta ETV+ juhil Darja Saarel selgelt vastata neile kriitilistele küsimustele, mis Vesti esitas.Kellele siis ikkagi kuulub Krimm? Kes sõdivad Donbassis? Mis juhtus pronkssõduriga? Inimeste seisukohad neis küsimustes võivad olla erinevad, kuid vaevalt, et keegi meist tahab mõnele meediakanalile peatoimetajat, kel puudub sellistest küsimustes üldse seisukoht. Senised vastused ja täiendavad selgitused on paraku olnud üsna hägused.
ETV+ peatoimetaja Darja Saar. Foto: Erik Prozes.
Need kaks sammu oleks tõhus rohi selle vastu, et ei läheks nii nagu meie rahvuslikus kirjandusklassikas – kui ETV+ lõpuks eetrisse jõudis, oli igasugune usaldusväärsus ja tõsiseltvõetavus juba kadunud.
Loodaval kanalil on enda seisukohtade selgitamiseks ju kasutada ka arvestatav ressurss. Mitte niivõrd raha, kuigi ilmselt on ETV+ käivitamine üks põhjuseid, miks oleme pool suve pidanud primetime’il vaatama järjekordset Kukerpillide korduskontserti.
Hoopis olulisem kapital on olnud ERRi usaldusväärsus – meie rahvusringhääling on uuringute järgi üks enim usaldatud institutsioone üldse, konkureerides selles pingereas esikoha pärast Päästeametiga. Oleks justkui platvorm, millelt saaks tekkinud segaduses ilusti selgust luua küll?
Jääb muidugi ka kõige halvem võimalus, et antud intervjuu kukkuski välja sisult selline, et selle täismahus avaldamine ja neile nn kriitilistele küsimustele vastamine muudaks asja ainult hullemaks. Sel juhul on lahendused märksa keerulisemad ning eeskätt tuleb küsida, millised isikuomadused ja oskused peaks kuuluma rahvusringhäälingu venekeelse kanali juhi hädavajalikku paketti.