Postimees 1932. aastal: täna Saksa riigipäeva valimised

Berliinist. Saksamaa astub pühapäeval valimiskastide ette. Kõik meeled on elevil. Eriti annab ennast valimiste-eelne kärsitus tunda Berliinis. Kõik suuremad erakonnad on majadele püstitanud oma lipud. Haakristlaste – Hitleri rahvussotsialistide lippe on võrreldes endiste aegadega vähem näha, kuid seda enam liigub rünnakrühmlaste vormis liikmeid tänavatel.

Katsutakse ka ennustada valimiste tulemusi.

Rahvussotsialistid tahavad kindlad olla oma võidule. Keskrühmadest on kõige suuremad lootused tsentrumi-erakonnal, seda enam, et mitmed väiksed rühmad, nende hulgas ka majandusrühm on ühinenud Baieri rahvaerakonnaga.

Sotsiaaldemokraadid loodavad, et võidavad mõnes kohas juurde hääli või püsivad vähemalt senise tugevuse juures. On arvata, et viimased Preisi sündmused on tugevalt tõendanudki vabariiklikku meelsust kogu maal.

Kommunistid loodavad saada hulga hääli sotsiaaldemokraatidelt, nende passiivsuse pärast Preisi viimaste sündmuste puhul. Iseseisev sotsialistlik tööliserakond, kes möödunud aastal lahku lõi sotsiaaldemokraatidest, ongi sõlminud valimisbloki kommunistidega, kuid sel rühmal on vähe pooldajaid.

Valimiseelsest verevalamisest.

Hindenburgis oli ränk kokkupõrge kommunistide ja politsei vahel. Üks kommunist sai surma ja kolm haavata. Politseil on kolm haavatut.

Teine kokkupõrge oli Nürnbergis rahvussotsialistide ja raudse frondi meeste vahel, kus 7 isikut haavata sai.

Kartusi valimiste järelpäevade pärast.

Avaldati riigipresidendi dekreet, millega igasugused avalikud poliitilised koosolekud ka siseruumides ära keelatakse 31. juulist kuni 10. augustini. Selle keelu eesmärk on saada poliitilist rahunemist peale valimisvõitlust.

Hitlerlased politseinikkudeks! Oldenburgi rahvussotsialistlik valitsus kõvendas kohalikku politsei väge 230 mehe võrra, kes kõik võeti rahvussotsialist. rünnakrühmadest.

Tulevase riigipäeva ümber.

Berliini poliitilised ringkonnad kommenteerivad elavalt intervjuud, mille andis riigikantsler von Papen ühele Ameerika agentuurile. Kantsler seletas, et hoolimata ärevatest kuuldustest ei ole Saksa valitsusel mingisugust kavatsust pärast riigipäeva valimisi kommunistlikku erakonda laiali ajada, et siis riigipäeval kindlustada paremale tiivale enamust. Võitluses kommunismiga valitsus panevat kõige enam rõhku n.n. «intellektuaalsele enamusele».

Saksamaa poliitiliste sihtide kohta seletas kantsler, et Saksamaa nõudmiseks on üheõiguslus ja kriipsutas uuesti alla, et on vajalik vabastada Saksa rahvuslipp häbistavast märgist, millise paneb sellele Versaillesi rahuleping, pannes ainuüksi Saksamaale vastutuse maailmasõja eest, ja tunnustusest, et Saksamaa ei või valitseda asumaid.

Edasi on von Papen kaitsnud Saksamaa õigust reorganiseerida oma kaitseväge, et oleks küllaldaselt võimeline kaitsma oma piire ja valitsust.

PM 31.07.1932