Vene telekanali Rossija 1 uudistesaate «Vesti» saatelõik, mis ETV+ loomist kajastada soovis ning saadud materjali omatahtsi kokku monteeris, tuletab meelde, et infosõda käib täie hooga. Nagu sõjas ikka, ei valita ka siin vahendeid ning sellega tuleb arvestada.

Euroopas ei ole ühtset arusaama, kuidas Vene meediaga käituda. Ent mõned põhimõtted on aeg ja kogemus siiski andnud. Üldiselt ollakse arvamusel, et demokraatlike riikide puhul on tavaks avalikkusega suhelda ja midagi varjamata informatsiooni jagada, isegi siis, kui vahendav meediakanal on tuntud oma kallutatuse poolest. Siin on aga üks tingimus: informatsiooni tasub anda siis, kui seda on võimalik teha otsesaates, mille puhul saate kontrollimiseks peaks telekanal ülekande katkestama, või juhul kui montaaži tulemust on võimalik kontrollida. «Vesti» saate puhul polnud tegu ei ühe ega teisega.

Illusiooni selle suhtes, mis ette salvestatud ja monteeritud materjalist Vene telekanalis sündida võib, ei tohiks enam olla. Loodetavasti oli ETV+ loojate otsus intervjuu anda kalkuleeritud valik, mitte teadmatus. Sellest, kuidas Venemaa meedia töötab, annab hea ülevaate tänavu kevadel ka eesti keeles ilmunud Peter Pomerantsevi raamat «Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik». Aastaid Vene meedias töötanud Briti ajakirjanik kirjeldab seal oma kogemuse kaudu, kuidas suuremal osal Vene meediast ei ole ajakirjandusega eriti midagi pistmist. Veidi enne raamatu ilmumist ütles Pomerantsev Postimehele antud intervjuus, et ajakirjanduslik tegelikkus on seal algusest lõpuni kunstlik.

«Faktid» otsustatakse ära enne, kui need selguvad, «uudiste» puhul on võttemeeskond kohal enne, kui «juhuslik sündmus» aset leiab. Tegelikkust ei kajastata, seda lavastatakse.

Läinud aasta lõpul ilmunud Peter Pomerantsevi ja Michael Weissi raport «Ebatõeluse nuhtlus: kuidas Kreml informatsiooni, kultuuri ja raha relvana kasutab» toob muu hulgas välja mõned Vene meedia sihid. Neist tasub välja tuua kaks: vale ja eksitava info levitamine ning usaldamatuse tootmine uuriva ja poliitilise ajakirjanduse suhtes. «Vesti» uudislõigu puhul on tegu neist mõlemaga.

Mida selles olukorras teha? Olla valmis selleks, et igast öeldud lausest võib saada relv ütleja enda vastu. Oli ennustatav, et mõni Vene telekanal ETV+ loomise vastu huvi tunneb. Vene meedias pälvib ETV+ märkimisväärset tähelepanu, seda peetakse juba ette lääne relvaks Venemaa-vastases infosõjas. Niisama oli ka ennustatav, et mis tahes sõnumiga kanali loojad kaamera ette poleks läinud, tulemus polnuks võrreldav mitte mündiviskamisega, kus võimalus võita on 50 : 50, vaid kasiinoga: võidab alati maja.

Selle tulem oli oodatav, kuid ometi kahetsusväärne. Usaldus on õrn asi, vaatajate usalduseta läheb aga uuel telekanalil väga raskeks. Eesti venekeelse elanikkonna pelgus, mis ETV+ taga vaid riigi propagandakanalit näeb, sai nüüd paraku aga veelgi kinnitust.