Rait Maruste. FOTO: Mihkel Maripuu

Omavalitsuste reformi ei saa teha, keskendudes kitsalt valdade ja linnade probleemidele, vaid üksiti tuleb lahendada ka laiemaid riigihalduse küsimusi, kirjutab haldusreformi ekspertkomisjoni liige Rait Maruste (Reformierakond).

Tellijale Tellijale

KOVi reform, millest on tüütuseni räägitud, mida on uuritud ja ette valmistatud aastaid, on lõpuks lubavalt liikumas, tagatuna asjakohasest poliitilisest otsustusest ja valitsuse heakskiidetud konkreetsest aja- ja tegevuskavast. Oli ammu aeg astuda välja nõukogude ajast pärinevast külanõukogudel ja rajoonidel põhinevast väikeste kohandustega mudelist. Meie elu on lihtsalt niivõrd muutunud, et see vana korraldus ei ole enam ei adekvaatne, tõhus ega sobi tänapäeva. Öeldu on lihtsalt sotsiaalse fakti konstateerimine ega ole hinnang neile tublidele inimestele, kes praegustes KOVides on oma parimas usus ja oskust mööda tööd teinud.

Kuigi reformi ette valmistav ekspertgrupp töötab, on siiski tegu on alles algfaasiga. Enam-vähem ühisele arusaamisele on jõutud reformi eesmärgi sõnastamises ning n-ö ideaalomavalitsuse tunnuste fikseerimises, mis võiks olla alus olemasolevate omavalitsuste võimekuse (jätkusuutlikkuse) hindamisel. Praegu oleks liialt vara tulla välja tehtu lähema kirjeldamisega, sest kõik see võib täpsustuda ja muutuda, sestap püüan siinkohal esile tuua seonduvaid probleeme, mida KOVi reform puudutab kas otse või kaude.