Türgi aktiivne sekkumine Süürias ja liitlastele antud luba kasutada Türgis asuvat İncirliki lennuväebaasi on kindlasti märkimisväärne muutus Türgi poliitikas ning võib kaasa tuua olulise edenemise võitluses nn Islamiriigi vastu.

Eile kinnitasid NATO liitlased Türgi algatusel kokku kutsutud konsultatsioonidel toetust Ankarale. Põhja-Atlandi Nõukogu kokkukutsumise vahetuks ajendiks olid eelmisel nädalal toimunud terrorirünnakud Türgi territooriumil. Liitlaste ühisavalduses mõistetakse terrorirünnakud hukka, ent ei kirjeldata lisasamme Türgi julgeoleku tagamiseks. Võib arvata, et Türgi kasutas NATO aluslepingu artikkel 4 konsultatsioone eelkõige selleks, et oma positsioone liitlastele selgitada ning iroonilisemat sorti kommentaatorid võivad toimunut nimetada Ankara PR ettevõtmiseks.

Sel taustal näivad olulisemad Türgi ja Ühendriikide juba toimunud kahepoolsed läbirääkimised ning ilmselt käimas olevad sõjaväelaste plaanid selle kohta, mida tegelikult maastikul ette võetakse.

Kuna Türgi on kogu Süüria kriisi vältel olnud oma tegevuses pigem sordiini all, tekitab kõikvõimalikke spekulatsioone küsimus, miks ja mis tingimustel on Ankara nüüdseks meelt muutnud. Põhjendusi otsitakse nii Türgi sisepoliitikast kui ka sellest, et Iraaniga sõlmitud tuumalepe panevat Ankarat mõtlema, milline ikkagi on nende positsioon regionaalse suurvõimuna.

Selgeim ajend on Ühendriikidega kokku lepitud püüd luua Süüria territooriumil puhvertsoon, mis peaks vähendama põgeniketulva Türki. On ju Türgi Süüria põgenike peamine sihtmaa – riigis on enam kui 1,7 miljonit sõjapõgenikku Süüriast. Veel kümned ja kümned tuhanded sõjakoleduste eest pagevad inimesed on ootamas Türgi piiride taga.

Süürias on tugevaimat vastuseisu nn Islamiriigile suutnud osutada kurdid, kelle omakaitse YPG üksused kontrollivad suuri alasid Türgi piiri taga. Türgi pole aga olnud huvitatud kurdide tugevnemisest naaberriigis, kartes mõju kurdide separatismile oma riigis – Türgis tegutsev Kurdistani Töölispartei (PKK) on nii Euroopa Liidus kui Ühendriikides terroristlike organisatsioonide nimekirjas. Ka nüüdsetele õhulöökidele nn Islamiriigi vastu lisandusid löögid PKK positsioonidele.

Sisepoliitiliselt on president Recep Tayyip Erdoğani erakonnal ilmselt vaja näidata end tugeva, tegusa ja otsustavana pärast seda, kui partei kaotas juunis toimunud valimistel senise enamuse parlamendis, ehkki jäi endiselt suurimaks jõuks. Enamust vajanuks Erdoğani AKP aga selleks, et teha põhiseaduse muudatused, mis muutnuks riigi valitsemise presidentaalseks.

On selge, et Türgil on õigus kaitsta end terrorirünnakute eest ning nende aktiivsus võitluses terroriorganisatsiooni Islamiriik vastu on tervitatav. Läänel tuleks kogu Süüria kodusõjaga kaasnevas segaduses aga jälgida, et ei reedetaks Süüria kurde, kes on siiani kandnud nn Islamiriigi tõrjumisel suurt raskust, võideldes oma kodumaa ja enda perede elu eest.