Autonoomsed relvad valivad sihtmärgi ja ründavad seda inimese sekkumiseta. Selliste relvade hulka võivad kuuluda näiteks relvastatud multikopterid, mis otsivad ja kõrvaldavad inimesi teatud ette antud kriteeriumite alusel, nende hulka ei kuulu tiibraketid ja kaugjuhitavad droonid, mille ründeotsused teevad inimesed.
Tehisintellekti tehnoloogia on jõudnud punkti, kus selliste süsteemide kasutuselevõtt – praktiliselt kui mitte seaduslikult – on saavutatav mõne aasta, mitte enam mõne kümnendiga, ja panused on kõrged: autonoomseid relvi on kirjeldatud kui kolmandat sõjatööstuse revolutsiooni pärast püssirohu ja tuumarelvade leiutamist.
Autonoomsete relvade poolt ja vastu on esitatud mitmeid argumente, näiteks, et sõdurite masinatega asendamine on hea inimohvrite vähendamiseks, ent samas võimaldab see kergekäelisemalt lahinguid alustada.
Inmkonna jaoks on praegu võtmeküsimuseks, kas alustada uut globaalset võidurelvastumist autonoomsete süsteemidega või ennetada seda. Kui ükskõik milline sõjaline suurjõud võtab suuna autonoomsete relvasüsteemide arendamisele, on globaalne võidurelvastumine ses valdkonnas paratamatu ja selle tehnoloogilise suuna lõpp-punkt on ilmselge: autonoomsetest relvadest saavad homsed Kalašnikovid.
Erinevalt tuumarelvadest ei nõua need kalleid ja raskesti kättesaadavaid tooraineid, mistap nende masstootmine muutub kõigi arvestatavate sõjaliste jõudude jaoks odavaks ja üldlevinuks. Nende jõudmine mustale turule ning terroristide, rahvast kontrollida soovivate diktaatorite, etnilist puhastust läbi viivate sõjapealike ja teiste käsutusse on vaid aja küsimus. Autonoomsed relvad on ideaalsed palgamõrvade, riikide destabiliseerimise, rahva allasurumise ja mõne kindla etnilise grupi valikulise likvideerimiseks.
Sestap usume me, et tehisintellekti kastuamine võidurelvastumiseks ei oleks inimkonnale kasulik. On palju mooduseid, kuidas tehisintellekt saab lahinguvälju inimeste, ja eriti tsiviilelanike jaoks, ohutumaks muuta ilma, et neist luuaks uusi vahendeid tapmiseks.
Nii nagu suuremal osal keemikutest ja bioloogidest ei ole mingit huvi keemia- või bioloogiliste relvade ehitamise vastu, ei soovi suurem osa tehisintellekti uurijaist ehitada autonoomseid relvi. Nad ei taha ka, et teised nende uurimisvaldkonna nime seda tehes määriks ja paneks sedasi aluse võimalikule avalikkuse vihale tehisintellekti arendajate vastu, mis aga võib piirata selle kasutamist ühiskonna hüvanguks.
Bioloogid ja keemikud on laialdaselt toetanud rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis on edukalt keelustanud bioloogilised ja keemiarelvad nii nagu suurem osa füüsikuid on toetanud tuumarelvade kosmosesse paigutamise ja pimestavate laserrelvade keelustamist.
Kokkuvõtteks, me usume, et tehisintellektil on suur potentsiaal olla inimkonnale mitmel moel kasulik ning valdkonna eesmärk peaks olema seda teha. Sõjaväelise tehisintellektipõhise võidurelvastumise alustamine on halb idee ja seda tuleks ennetada autonoomsete inimjuhtimiseta ründerelvade keelustamisega.