Dmitri Jegorov: maksuameti õigustest mustade ja roosade prillideta

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov. Foto: Raigo Pajula

Tavakodanik Eestis maksuametnikku reeglina ei näe ega kuule, totaalset kontrolli maksuhaldur ei harrasta ega oma selleks õigusi, kirjutab rahandusministeeriumi maksupoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

Tavakodanik Eestis maksuametnikku reeglina ei näe ega kuule, totaalset kontrolli maksuhaldur ei harrasta ega oma selleks õigusi. Ometi on maksuhalduri töö meil  Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel liikmesriikide seas efektiivseim. Nii võiks ka edaspidi olla – seda nii maksu- ja tolliameti (MTA) vähese märgatavuse kui ka tema tõhusa töö mõttes.

Ideaalses riigis ei oleks maksukontrollil kohtagi – maksuamet oleks vaid pangakonto, kuhu laekuvad maksud, ja paar-kolm infoliini töötajat. Kuigi see pole täiesti realistlik, võiks siiski püüelda selle poole.

Maksukorralduse seaduse eelnõu on tekitanud põhjendamatult palju müüte, mistõttu on vaja selgitada, millist probleemi see lahendab. Üldiselt võib kinnitada, et tegemist on kas praeguste õiguste täpsustamise või mõne õiguse kohendamisega, et see vastaks seaduse mõttele ja eesmärgile. Jutt maksuhalduri volituste jõulisest laienemisest ei vasta tõele.

Näiteks on tekkinud küsimusi ennetavast kontrollist. Kõigepealt tuleb täpsustada, et õigus tegutseda õigusrikkumise ärahoidmiseks on MTAl praegu olemas, kuid ainult tolli valdkonnas, näiteks pagasi ja postisaadetiste kontroll, kus konkreetset rikkumist ei olegi ette teada, maksumenetluses seda õigust aga pole.

Maksupool tegeleb seega suuresti tagajärgedega. Mõnikord ei anna see enam mingit tulemust. Nt ei ole võimalik tõhusalt kontrollida väliürituse külastajate arvu või seal töötajate korrektset vormistamist kuu-poolteist hiljem, kui üritus on ammu läbi. Samas ei luba seadus ja ka riigikohtu suunised maksumaksjat sellega liigselt koormata, kui võimalik on piirduda tavapärase ehk tagantjärgi kontrolliga. Siis peab maksuamet põhjendama selle võimatust.

Kodu on puutumatu

Palju poleemikat tekitavad vaatlused. Vaatluse võrdlemine jälitusega on eksitav. Ükski vaatlus ei ole varjatud – ametnikud on vormis, nähtavad ja peavad vaatlusest isegi ette teatama koos põhjendusega, v.a kui see on kiireloomuline või ohustab vaatluse eesmärki. Ent ka siis peab eesmärki kasvõi tagantjärgi kirjalikult selgitama.

Vaatluse eesmärk on reeglina ettevõtluseks soetatud vara kasutamise kontroll – kas see on ikka ettevõtluses või hoopis makse tasumata erakasutusse läinud. Ka on vaatlus vajalik, et veenduda, kas kauba ost-müük on reaalne tehing, mitte pelgalt dokument, millega tekitatakse fiktiivset käivet ümbrikupalga maksmiseks.

Väited isiklikku ellu tungimisest on seega põhjendamatud, sest tegu on ettevõtluse vara sihipärase kasutamise kontrolliga. Oleks hea meel, kui lõppeks paanika külvamine koju trügimisest: MTAl pole selleks õigust ega ole ka tulevikus, ka siis, kui elukohas toimub majandustegevus. Kodu on puutumatu.

Vaatlus ise ei ole uus õigus – see on kehtivas seaduses koos piirangutega, mida MTA teha ei tohi, näiteks avada lukustatud ruume, läbi otsida. Eelnõu lahendab vaatluse puhul vaid ühe valge laigu. Kehtiva seaduse tähtinäriv tõlgendamine viib arusaamani, et ettevõtte vallasvara kontroll on võimalik kas ainult majandustegevuse kohas või siis, kui vara on antud kolmandale isikule, mitte aga siis, kui maksumaksja ise viib vara ettevõtte tegutsemiskohast ära. See on aga ebaloogiline, sest erinevalt kinnisvarast on ettevõtte vallasvara võimalik kasutada ükskõik kus.

Seadus seab info küsimisele ranged piirid

Avalikkusele on muret tekitanud ka sideteenuse osutajatelt info küsimine. Kinnitan, et see ei puuduta eraisikuid, suhtluse sisu teada ei saa, ega saa ka valimatult masspäringuid teha.

Seadus paneb ranged piirid sellele, millist infot saaks küsida – mis liiki leping (telefon, internet) on kelle nimele sõlmitud, kes tasub tarbitud teenuste eest ning kes on märgitud sideteenuse kasutajateks. Sedagi tuleb esmalt küsida maksumaksjalt endalt ning kui sealt ei vastata, siis alles sideettevõttelt. Info küsimist peab MTA sealjuures sideoperaatorile kirjalikult põhjendama.

Infot on vaja nt siis, kui töötajateta äriühingu nimele on vormistatud mitu telefoni- või internetilepingut või on paberite järgi büroona kasutatavas eluruumis füüsilise isiku nimele vormistatud liitumislepingud, s.h kaabel-TV.

On olnud ka juhtumeid, kus ostu-müügi tehingute kontrollimisel ei ole üks pool, kelle kohta on teada vaid telefoninumber, kättesaadav ei äripartnerile ega maksuhaldurile.

Viimaks vajab ümberlükkamist väide, et üllatusi pakkunud kooskõlastamine on mingil põhjusel meelega sätitud kesksuvele. Esimest korda toodi teema avalikkuse ette koos pressiteatega juba veerand aastat tagasi aprillis, kus kooskõlastamisele saadeti väljatöötamiskavatsus, milles kõik need teemad olid detailideni lahti kirjutatud.

Kokkuvõttes saab maksuamet maksuraha kogudes kõige paremini hakkama siis, kui seadused on selged ja üheselt mõistatavad. Praegune eelnõu ei piira ettevõtlusvabadust, vaid aitab kaasa sellele, et keskkond äritegevuseks oleks kõikidele võrdselt soodne.