Marek-Andres Kauts.

FOTO: Priit Simson.

Viis aastat tagasi 5. juulil toimunud .ee domeenireform võiks oma efektiivsuses olla eeskujuks kõigile praegustele reformijatele, kirjutab .ee domeeni reformimise töögrupi liige, 2009 – 2012 Eesti Interneti SA juhatuse esimees olnud Marek-Andres Kauts.

E-riigi sümbolid on riigi lipp, vapp ja rahvusdomeen. Domeenireformiga uuendati kogu valdkonda Eestis ja võib öelda, et kivi ei jäänud kivi peale. Kuigi algul oli reformile palju vastumeelsust, ei kujutaks me praegu Eesti internetimaastikku selle tulemusteta ette. Näiteks, et eraisikutel ei oleks võimalik registreerida .ee domeeni või ettevõtetel oleks domeenide registreerimine piiratud vaid ühe domeeniga.

Domeenireform oli selge eesmärgi, alguse ja lõpuga uuendus ning reformist räägiti tol ajal palju, mistap on selle põhjal nüüd, viis aastat hiljem hõlbus analüüsida ja teha üldistusi tulevaste reformide tarbeks.

Niels Bohr on öelnud, et ennustamine on keeruline, eriti kui see käib tuleviku kohta. Sellele vaatamata pakun domeenireformi põhjal tulevaste reformide jaoks viis järeldust:

Esiteks - reformid sünnivad motiveeritud ja võimekate inimeste initsiatiivist. Reformid ei sünni bürokraatiast ega käsu korras. Seetõttu on oluline need motiveeritud inimesed üles leida ja toetada neid reformide elluviimisel.

Teiseks – kõik osapooled, kes reformiga puutuvatel teemadel huvisid omavad, tuleb kohe alguses laua taha kutsuda ja huvid ilmutatud kujul välja joonistada. Huvide peitusemäng ei aita reformile kaasa, sest laua taha mitte kaasatud osapooled leiavad nagunii võimaluse oma sõnumeid edastada ja sellisel juhul võib see reformi üldist käiku pärssida.

Kolmandaks - reformi õnnestumiseks on kriitiline edutegur protsessi pidevas liikumises hoidmine. Vaidlusküsimuste lahendamine, mis võib protsessi seisata, tuleb lükata kõige lõppu. Ajas muutub reform inimeste jaoks üha enam iseenesestmõistetavaks – keerulistes küsimustes kompromisside tegemine üldjuhul lihtsustub ajas.

Kui reform hõlmab mõne organisatsiooni loomist, siis seda tuleks teha võimalukult vara. Organisatsiooni loomisega, nagu domeenireormi näite puhul Eesti Interneti Sihtasutus, tekib konkreetne kõrgelt motiveeritud vastutaja reformi elluviimise eest ja see kiirendab protsessi, seal hulgas vajalike kompromisside saavutamist otsustusprotsessides.

Neljandaks – reformide tegemine ei ole nõrkadele. Tuleb ennast ettevalmistada tööks surve all ja sellele vastavalt valida ka meeskond - võimekaid ja usaldusväärseid inimesed. Meeskonna liikme vajakajäämine oma tööülesannetega hakkama saamises võimendab reformiga paratamatult kaasnevat välist survet.

Pinge all murdunud inimesed võivad hakata oma mina otsima reformimeeskonnale vastutöötamisel. Halvemal juhul näiteks varastades reformi vastaste osapoolte jaoks asutusest materjale, osaledes meediaskandaalide üles puhumisel vms. USA endine rahandusminister Timothy Geithner on oma raamatus «Stress test» töötajate valiku targalt sõnastanud: väldi jobusid, paabulinde ja hädaldajaid.

Viiendaks – igas reformis on paratamatult ka kaotajaid. Näiteks organisatsioonid, kellelt reformiga kaasneva optimeerimise korras võetakse nende senine leib või osapooled, kes loodavad valdkonnas tulevikus teenida, aga reformi tõttu neil see ei õnnestu. Nemad on valmis oma huvide eest seisma, tihti vahendeid valimata, puhuma üles skandaale vms. Õline olek ja püüd kõigiga sõber olla ei vii eesmärgini, vaid ikka hea plaan ja sitkus kavandatu elluviimisel. See tuleb enda jaoks kohe alguses selgeks mõelda.