Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/07/6151793t1hca06.jpg)
/nginx/o/2015/07/17/4288775t1h3b27.jpg)
Lapsepõlves ei võinud Raivo E. Tamm (50) oma sünnipäeva pidada. Et kõik need ärajäänud sünnipäevad ilmselt tasa teha, tähistas näitleja oma esimest juubelit suurejooneliselt – monolavastusega «Ma olen Ivo Linna».
See ei ole suunatud nooremale põlvkonnale. Kahekümne-kolmekümneaastased saavad paralleele tõmmata oma isa või vanaisa sünnipäevaga: liiga palju on ajaliselt kaugeid ja arusaamatuid nalju. Omamoodi tore «sünnipäevapidu» on see kontsertlavastus sellest hoolimata. Esietendusel laulis publik juubilarile isegi sünnipäevalaulu.
Muhv saatis endale kümnete kaupa kirju, paljud teevad iseendale jõulukingitusi ja Tamm kinkis endale juubeliks monolavastuse. Liigne enesearmastus või mitte – keda see tegelikult huvitab. Võiks hoopis eeskuju võtta, kui vägevalt oma sünnipäeva tähistada võib.