Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Jurrien van der Werff: MH17 sümboliseerib Hollandile rahvuslikku traumat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Toomas Randlo
Copy
Malaysia Airlines'i lennu MH17 rusud Ida-Ukrainas. Foto tehtud 19. juulil 2014.
Malaysia Airlines'i lennu MH17 rusud Ida-Ukrainas. Foto tehtud 19. juulil 2014. Foto: SCANPIX

Saksamaal õppiv hollandi tudeng Jurrien van der Werff kirjutab Postimehe arvamusportaalis, kuidas mõjutas MH17 tragöödia hollandlasi ja meenutab aasta tagasi aset leidnud sündmusi.

17. juuli 2014 oli kuupäev, mille olin oma kalendris juba mitu nädalat varem ära märkinud. See polnud muidugi seotud lendamise, Ukraina konflikti või rahvusvahelise poliitikaga, vaid sellel päeval oli mind ülikoolis ootamas filosoofia eksam.

Nagu tavaliselt lugesin tol päeval erinevaid Hollandi ja Saksa väljaandeid, kus kirjutati, et samal hommikul Schipholi lennujaamast teele asunud lennuk oli Ida-Ukrainas alla kukkunud ning kõik reisijad võisid hukkuda. Polnud nimesid ega reisijate arvu. Välja oli toodud vaid, et tegemist oli lennuga MH17, selle teekond ja kus õnnetus juhtus.

MH17 viimane teekond. Foto: Scanpix
MH17 viimane teekond. Foto: Scanpix Foto: /Caters News Agency

Kuigi olen hollandlane, siis ei mäleta, et oleksin sõnagi hollandi keelt rääkinud tol päeval, sest elan ja õpin Saksamaa linnas, mis asub umbes 60 kilomeetri kaugusel mu kodumaast. Hoolimata sellest oli MH17 tol päeval olulisim teema kõigi jaoks. Kuna ma ei viibinud tol päeval Hollandis, siis saan välja tuua oma nägemuse kõrvalseisjana. 

Esimene reaktsioon

Pärast esimeste MH17 puudutavate faktide kuulmist levis hollandlaste seas šokk ja juhtunud ei tahetud uskuda. Avaliku arutelu «algatajaks» oli Hollandi n-ö kollane ajaleht De Telegraaf, mis avaldas 19. juulil suured fotod Ida-Ukraina separatistide juhtidest, nende kõrval suur pealkiri: «Moordenaars» (eesti k. mõrtsukad).

Tekkinud olukord muutus kiirelt rahvuslikuks: «meie» omad tapeti ning tuleb selgitada, kes on head ja kes halvad. Selle olukorra põhjustasid osaliselt, ilmselt küll tahtmatult, poliitikud. Pärast De Telegraafi lugu «mõrtsukatest» hakkasid inimesed ja meedia otsima süüdlasi. Kohe näidati näpuga Moskva suunas.

Hollandi ajalehtede esikaaned pärast MH17 tragöödiat. Foto: Scanpix
Hollandi ajalehtede esikaaned pärast MH17 tragöödiat. Foto: Scanpix Foto: VAN LONKHUIJSENA/AFP

Kusjuures Venemaa presidendi Vladimir Putini tütar Maria elas 2014. aasta juulini Hollandis Voorschoteni provintsis. Kuna avalikkus tituleeris süüdlaseks Putini, muutus ka nägemus Vene presidendi tütrest. Provintsis komissar tegi ühes intervjuus ettepaneku naine riigist välja saata, et karistada Putina isa, sest paljud hollandlased olid kaotanud oma lapse igaveseks. Paar päeva hiljem võttis komissar sõnad tagasi ja ütles, et poleks tohtinud niimoodi rääkida ning tema jutt tulenes valitsevast emotsionaalsest olukorrast.

Kõik ohvrid olid «meie omad»

Venemaa president Vladimir Putin oma tütre Mariaga vestlemas. Foto: Scanpix
Venemaa president Vladimir Putin oma tütre Mariaga vestlemas. Foto: Scanpix Foto: ALEXANDER NEMENOV/AFP

Selles emotsionaalses olukorras üritas Hollandi keskvalitsus rahulikuks jääda. Peaminister Rutte ütles parlamendi ees rääkides, et tragöödiast kuuldes oli tema esimene mõte «sõjaväelaste saatmine». Samas otsustasid tema ja ülejäänud valitsus hoiduda üle reageerimisest ja jääda mõistlikkuse piiridesse, millega võitsid nad nii poliitikute kui rahva austuse.

Kuala Lumpuri teel olnud lennuki 298st reisijast 193 olid Hollandi kodanikud. Hollandlased moodustasid enamiku, kuid fakt, et üle saja inimese olid teistest riikidest, ei olnud oluline – kõik ohvrid olid «meie omad».

Surnukehade saabumisel Eindhoveni lennujaama, olid kohal kuningas ja kuninganna, peaminister, asepeaminister ning mitmed teised valitsuse liikmed ja ametnikud. Üleöö muutus Ida-Ukraina konflikti Hollandis põhiteemaks. Ma usun, et veel aasta tagasi poleks enamik hollandlasi osanud Ukrainat kaardilt leida. Vanema põlvkonna jaoks oli Ukraina «kuskil kaugel endise Nõukogude Liidu alal».

MH17 pardal viibinud reisijate surnukehade saabumine Hollandisse. Foto: Scanpix
MH17 pardal viibinud reisijate surnukehade saabumine Hollandisse. Foto: Scanpix Foto: TOUSSAINT KLUITERS/REUTERS

Kindlasti on hollandlasi, kes olid enne MH17 tragöödiat kuulnud oranžist revolutsioonist või probleemidest Gazpromi ja Ukraina vahel, aga muid Ukrainaga seotud uudiseid kajastati vähe. Nüüd muidugi on olukord hoopis teistsugune. Endiselt kestvat Ukraina konflikti kajastatakse meedias üle riigi ja oluliselt rohkem, kui näiteks Saksa uudistes.

Rahvuslik trauma

MH17 sümboliseerib Hollandile rahvuslikku traumat. Mind see tragöödia otseselt ei puudutanud, sest ükski ohvritest ei kuulunud mu pere ega sõprade siseringi. Samas muudab mind kurvaks mõte sellest, et üks hukkunutest oli tüdruk, kes kasvas üles minuga samas külas ja temast sai ohver konfliktis, millega ta polnud kuidagi seotud.

Nagu ütles Hollandi peaminister, siis kõik hollandlased teavad kedagi, kes kaotas sõbra või sugulase mullu 17. juulil. Eks see näitab, et MH17 muutis Hollandi ühiskonda. See tugevdas (vähemalt mõneks ajaks) ühtekuuluvustunnet ja selle põhjustatud kollektiivne šokk on kannustanud vastuseid leidma.

Kiievis Hollandi saatkonna ette asetatud lilled 21. juulil 2014. Foto: Scanpix
Kiievis Hollandi saatkonna ette asetatud lilled 21. juulil 2014. Foto: Scanpix Foto: MYKHAYLO MARKIV/AFP
Tagasi üles