Riigid, keda lennukitäie inimeste allatulistamine ja tapmine kõige lähemalt puudutas – Malaisia, Austraalia, Belgia, Holland ja Ukraina – on taotlenud ÜRO-lt eraldi kriminaaltribunali loomist, et selle massimõrva süüdlased ei jääks karistuseta. See algatus on põrganud aga Venemaa vastuseisule, kellel on ÜRO Julgeolekunõukogus teatavasti vetoõigus.
Sel esmaspäeval külastasid eelnimetatud riikide esindajad Moskvas välisministeeriumi, kus neid võttis vastu Venemaa asevälisminister Gennadi Gatilov. Kohtumise käigus sai üheselt selgeks, et Venemaa astub niisuguse tribunali loomise vastu, kuna peab seda «mitteõigeaegseks ja ebakonstruktiivseks».
Venemaa kaebab ka, et nende eksperdid olevat jäetud selle kuritöö rahvusvahelisest uurimisest kõrvale ning Venemaa ettepanekuid ei ole arvesse võetud.
Ukraina välisministeeriumi hinnangul saadaks eraldi rahvusvahelise tribunali loomine ÜRO harta alusel selge sõnumi, et rahvusvaheline kogukond ei talu tsiviillennundust ohtu seadvat tegevust, mis ohustab ka rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Tribunali loomine aitaks kaasa rahvusvahelisele koostööle selleks, et süüdlased saaks vastutusele võetud.
Venemaa vastuseis tribunali loomisele ei ole muidugi kuigivõrd üllatav, kui arvestada, et rahvusvahelise meedia andmeil leiab Hollandis ettevalmistatav uurimisraport, et tõendid viitavad Venemaa toetatud separatistide süüle lennuki allatulistamises. CNN teatas kolmapäeval, et dokumendi projekti on hollandlased saatnud juba ülevaatamiseks erinevatele maailma lennuohutusasutustele ning seal on ära toodud nii lennuki allatulistamiseks kasutatud raketi täpne tüüp kui lennutrajektoor. Uurimisraport on lõplikult kavas avaldada tänavu oktoobris.
Selle asemel, et otsida võimalusi lükata aasta eest toimunud kurva sündmuse eest vastutus kuhugi poliitiliselt mugavamasse paika, võiksid Venemaa võimud teha uurijatega sisulist koostööd. MH17 katastroofi konkreetsed süüdlased peavad saama süüdistused ja jõudma rahvusvahelise kohtu ette, et kanda oma teo eest teenitud karistust.