Natalja Jagintseva: minu Eesti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Mõne aasta eest Eestisse kolinud venelanna, filoloog Natalja Jagintseva kirjutab paljust heast, mida ta siin on kogenud.

Ma sündisin ja elasin palju aastaid Peterburis, Eestisse kolisin kolm aastat tagasi. Elan tavalise inimese elu, tuleb lahendada küsimusi, mis tulevad ette seoses töö, elukoha, arstiabiga… Väga palju on seda, mis mulle Eestis siiralt meeldib. Kuid imestama paneb, et kui asun jagama oma muljeid inimestega, kes on siin sündinud ja üles kasvanud, jagavad minu vaimustust vähesed.

Veelgi enam: mulle hakatakse rääkima, kuidas kõik on halvasti. Ja mul on kujunenud mulje, et mul on mingis mõttes omaenese Eesti, mis on hästi heasoovlik. Ma ei ole kunagi pidanud pöörduma kusagile tuttavate kaudu (mul lihtsalt polnud ju neid), ma pole andnud altkäemaksu. Aga minusse on alati suhtutud sõbralikult ja kõik mu küsimused on lahenenud kiiresti. Ning ma taipasin: Eesti elanikud on lihtsalt heaga nii ära harjunud, et ei märkagi seda enam. Enamiku jaoks on see lihtsalt vaikimisi olukord.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles