Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Marti Aavik: noorukist meheks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Marti Aavik
Marti Aavik Foto: Peeter Langovits

Kas sõjavägi teeb poisist mehe? Loomulikult mitte! Mees saab poisist tänu puberteedieas algavale (biokeemiliste) sündmuste ahelale. Ja igaüks saab aru, et kindralid ei kamanda puberteeti, ehkki nende käsu alla sattub hilisteismelisi noorsande. Noorukist meheks saamise lõpp langeb kaitseväkke kutsumise ajaga kokku küll, aga ajateenistus pole füsioloogilise mehistumise põhjus (värsivormis võib muidugi lasta pühal tõel teistpidi paista).



Ent see ei tähenda veel, et ajateenistus noorele inimesele üldse midagi juurde ei anna. Sest pange tähele, peale sootunnuste on inimestel ka teisi omadusi. Näiteks mitmesugused teadmised, oskused ja treenitus, mida teiste inimeste, tehnika ja looduse keskel hakkama saamiseks tarvis läheb. Tänases Postimehes selgitab kolonelleitnant Martin Herem meile väga kenasti, miks ajateenistuses käivad õppused just nii, nagu nad käivad.

Sotsioloogilised uuringud näitavad, et Eesti inimeste kaitsetahe on uue iseseisvusaja vältel järjepidevalt tõusnud. Eestis toetab kohustuslikku ajateenistust üheksa inimest kümnest ehk rohkem kui meile ses asjas eelmisel kümnendil eeskujuks olnud Soomes. Eriti suur on kaitsetahe noorte eesti meeste hulgas. Ja see paistab välja ka päriselust, mitte üksnes küsitluslehtedelt.
Nii et mõelge enne, kui meie meeste kallal igisema tahate hakata.

Tagasi üles