Volikogud ja vallavanemad ise otsustavad: ei pakutagi rahvale muid võimalusi, peale liitumise... Huvitav oleks teada, mis saab vallast, mis asub perifeerias ja millega keegi ei taha ühineda. Huvitav veel, kuidas neid ühinemistasusid kulutatakse? Jutt käib omavalitsuste reformist, kirjutab pensionär Mati Laats.
Mati Laats: kuidas viia läbi omavalitsusreform?
Mõni aeg tagasi otsustas valitsus kahekordistada ühinevate omavalitsusjuhtide lahkumishüvitisi, makstes nüüd lahkujale 12. kuu täispalga. Otsustati kahekordistada ka omavalitsuste ühinemistasusid. See kõik viitab, et lastakse asjal isevoolu kulgeda, kuid kas nii ikka tekib kõige parem tulemus?
Arvan, et valdade liitmine suurendab kolgastumist veelgi: liitmine ei loo juurde uusi töökohti ega pidurda väljarännet. Kaootiline valdade liitmine, et riigilt rahad kätte saada, teeb asja veel küsitavamaks. Pärast reforme, kui asjad ikka ei hakka minema nagu vaja, pesevad valitsused käed puhtaks ja teatavad: ise otsustasite...
Arvan veel, et rahvas, nende aastate jooksul, on juba harjunud oma vallaga ja on tekkinud kohalik identiteet, mis on küllalt tähtis, et asju korraldada teisiti, mis ei ole liitmine, et luua uusi töökohti ja muuta elustandardeid. Volikogud ja vallavanemad pole seni piisavalt või üldsegi mitte tegelenud probleemidele lahenduste leidmistega: tööpuudus, tööjõupuudus jne. Tegeletakse ainult pseudoprobleemiga: liitumisega.
Ei poolda ka tõmbekeskuste teooriat, ei jäta rahvas maha heameelega oma kodusid ja ei hakka heameelega tööl käima pikkade vahemaade tagant. Küsimuse all on veel, seoses sellega ka riigi julgeolekuolukord.
Edasi. Et tekitada riigile rahaline kokkuhoid omavalitsuste ülalpidamisel, ei pea liituma, vaid efektiivsem tee on vähendada tunduvalt ametnike arvu valdades või maakondliku alluvusega linnades ja viia lõviosa valdade või linnade funktsioonidest üle reformitud maakonna keskustesse.
Valda võiks jääda ainult sotsiaalhoolekanne: üks-kaks ametnikku; korravalve-ja keskkonnakaitse ühes isikus, võimalusel ka mitme valla peale üks isik; kohalik kultuuritöö, millega tegeleb üks MTÜ mitme valla peale. Muidugi ka sekretär-raamatupidaja, vallavanem ja spetsiaalselt üks isik, kes tegeleb ainult ettevõtluse arendamisega: otsides ideid ja investeeringu, ka välismaalt (muidugi tuleb see protsess eelnevalt kooskõlastada reformitud maavalitsusega), aitab luua nii kohalikel, kui ka mujalt tulnud ettevõtjatel töökohti- ettevõtteid, otsides tööjõudu, organiseerides elamispindu ja väljaõpet, ka puudega inimestele jne.
Olemasolevate valdade mitteliitmine, kuid valdades ametnike arvu tunduv vähendamine ja valdade funktsioonidest lõviosa üleviimine maakonna keskustesse, on kordades efektiivsem, kui liitmine: peale selle jääksid ära ka need tohutud kulutused, mida nüüd kavatsetakse teha valdade liitmiseks.
Erispetsialiste, kes mitteliitumise korral, oleksid koondunud maakonna keskustesse, saaks palju efektiivsemalt ära kasutada kogu maakonna valdade tarvis. Maavalitsus suudab kindlustada spetsialistidele ja erispetsialistidele kõrgema kvalifikatsiooni jne.
Kuidas hakkaks elu identiteediga valdades ja maakonnas edasi kulgema, kui ei toimuks liitmisi?
Vallavanema ja maakondliku alluvusega linna linnapea valib rahvas otse (olen märganud, et otsedemokraatiat kardavad kõrged ülemused kui tuld). Volikogud kaovad. Seega ei vastuta vallavanem enam «uduse» volikogu ees, vaid otse rahva ees (vabandan, kui olen solvanud kõiki volikogu liikmeid...).
Vallavanem või linnapea kasutavad võimu teostamisel ODOM (Otsedemokraatlik otsustusmehhanism) süsteemi, mis on üles ehitatud mobiili-ja arvutitehnoloogiale. See tarkvara tuleks luua juba enne saabuvaid kohalikke valimisi ja riigi toel. ODOM lühidalt järgmine: valla -või linna kodulehel on lisaks ametlikele teadetele ja vähesel määral kohalikule reklaamile ka foorum. Lisaks lihtsalt kontrollitav hääletusmehhanism.
Kõik vallaga seonduvad küsimused ja probleemid, nende hulgas detailplaneeringud jne pannakse üles foorumisse, kus arutatakse läbi rahva poolt ja peale seda läheb asi hääletusmehhanismi, mis on kergesti hiljem kontrollitav hääletajate endi poolt. Hääletustulemused saavad teatavaks ka maavalitsuse spetsialistidele, kes astuvad vastavaid samme: tuletame meelde, et lõviosa valla funktsioonidest on üle viidud maavalitsusse: tervishoid; jäätmeteprobleem-vedu; algkool-gümnaasium ja lasteaiad; maakonnasisene transport (k.a õpilaste ja tööliste transport); kõik maade ja kapitaalehitustega seotud tegevused; investeeringud; töövõimereform ja palju muid probleeme, mida ei suuda vallad üksi lahendada või kujuneb see liialt kulukas.
Rõhutan. Raskuskese valdades on kõik kohaliku ettevõtlusega seonduv. Vallavanem võib rakendada kõiki oma abilisi-ametnikke vajadusel ja võimalusel sellega tegelema.
Edasi. Maakonna vallavanematest ja linnapeadest moodustatakse Maakoda. Maakoda valib maavanema ja kinnitab kohale nii finants- kui arengudirektori. Märgime veel ära, et vallavanemast on saanud kui palgaline saadik, kes on kõigega kursis, mis vallas toimub, sest ta on ise vallajuht. Ka valla finantsolukord: kuidas maksud laekuvad, arveldused keskusega jne, on valla juhtkonnal teada ja jagatud otsustamisõigusega.
Suurlinnades (Tallinn, Tartu) valib rahvas otse linnaosavanemad, kes omakorda valivad linnapea ja kinnitavad abilinnapead.
Lisame siia veel, et maavalitsuse praegune ametnike koosseis ja funktsioonid muutuvad kardinaalselt.
Kuidas reform läbi viia?
Kohe saabuvate kohalike omavalitsuste valimiste ajaks esitavad erakonnad oma kandidaadid vallavanemate ja linnapeade (k.a linnaosa vanemamate) kohale. Kandideerida võivad ka erakonnavälised kandidaadid, kuid nad peavad saama eelnevalt teatud toetuse rahva poolt (teatud arvu klikke).
Valla- ja maakondliku alluvusega linnade linnavalitsused töötavad edasi samas koosseisus. Uued vallavanemad ja linnapead, kes on rahva poolt otse valitud, valivad ära maavanema ja kinnitavad tema abid.
Kui poliitilised juhid on paigas, hakkavad nad otsustama, kes ja millistest valdadest lähevad kõige kompetentsemad ja kohusetundlikumad ametnikud-erispetsialistid edasi maavalitsusse ja kes jäävad valdadesse edasi töötama ja keda koondatakse. Arvan, et neljandik ametnikest kaotavad esialgu töökohad, hiljem neid lisandub. Kuid peab olema ka plaan, mida koondatutega edasi teha ja sellega hakkab otseselt tegelema just valla -ja väikelinnade ametnikud.
Kirjeldatud reform-süsteem võimaldab mõningal määral leevendada ka maakonnasiseste ja maakondade vahelist ebaühtlast arengut, mis on tekkinud valitsemisvigade tagajärjel 15-20 aastat tagasi.
Sellisena näeksin mina reformitud omavalitsusi, k.a maakonnad, lühikirjelduses.
Kuidas aga luua kolgastunud valdade keskustesse uusi töökohti, välistoetuste, laenude ja investeeringute abil, pidurdada väljarännet jne, see on juba teine probleem, kuid on ka sellele lahendused, mis ei ole kiired.