Andrus Karnau

FOTO: Peeter Langovits

Laupäevases Lääne Elus ilmus tagasihoidlik uudis, et Jaama auku valmistatakse ette ehituseks. Jaama auk on üks üsna magus ehituskrunt Haapsalu kesklinnas, otse Hiiumaale viiva tee ääres.


Pisut enam kui viis aastata tagasi, 2005. aasta varasuvel avaldas sama ajaleht pomm­uudise, et seesama krunt, kohalike kõnepruugis Jaama auk, on leidnud endale omaniku. Esmalt oli see Tullio Libliku omanduses, sealt rändas Riho Niilsi valdusse. Viimane juhtis pikka aega külmutatud toiduaineid tootvat suurettevõtet nimega Balbiino. Niilsil kulus peaaegu viis aastat, et krundi omandamisest jõuda ehitusloa taotluseni.

Vahel ikka kerkib  mõnda maakonnakeskusse mõni uus ärihoone. Pommiks muutis Jaama augu loo aga tõik, et just sellest tagasihoidlikust uudisest sai alguse artiklite laviin, mis tiris päevavalgele maadevahetuse skandaali. Üks minister astus tagasi, üks erakond lakkas olemast, üks börsifirma kaotas oma näo. Ja kõik see sai alguse uudisest, et üks ärimees tahab maakonnalinna poodi ehitada.

Ebaeetiliseks, kui mitte kuritegelikuks muutis looduskaitsealuste maadega tehtud skeemi asjaolu, et riik ei saanud magusate maatükkide eest õiget hinda, samuti andsid ebaausad ametnikud valitud ärimeestele maa näol konkurentsieelise.

Viis aastat hiljem ei tea avalikkus aga, kas toonane looduskaitsemaade vahetuse äri oli kuritegelik või mitte. Esmalt kestis aastaid uurimine, siis kohtuasja ettevalmistus ja kohtuasi kestab siiani.

Nõukogude aja inimesed oskavad suurepäraselt ironiseerida. Toomas Annuse iroonia täit sära viimatisel Äripäeva konverentsil naljalt kirjakeelde ei pane. Ma ei tea, kas ja mida Annus andis. Kui andiski, siis ei olnud ta ainus, sest magusaid maatükke said mõned inimesed vahetada, enamus aga mitte.

«Uurimine keskendub küsimusele, miks ühed inimesed said teatud maatükke vahetada ja teised mitte,» ütles prokurör Margus Kurm 2006. aastal.
Kohtu kinnitust Kurmi süüdistustele pole. Ja kuni pole süüdi mõistetud, on kõik kohtualused ausad inimesed. Rääkimata nendest, kes maid vahetasid, aga kohtu alla ei läinud, sest neid ei taibatud õigel ajal pealt kuulata.

Kuna maadevahetusest on möödas aastaid, ei mäleta avalikkus enam, milles Annust või Villu Reiljanit õieti süüdistati. Maatükkidele on kerkinud uute omanike käe all majad. Ja kui keegi peakski kunagi süüdi jääma, korvavad maadevahetusega teenitud miljonid hinge valu, mille põhjustab kusagil all servas ilmuv pisike uudisnupp, et kohtuasi jõudis võiduka lõpuni.