Islamiriik vs Al-Qaeda: vana vimm hõrendab äärmuslaste ridasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääs võiks Lähis-Idas mõningast edu saavutada niinimetatud Islamiriigi ja Al-Qaeda vahelisi pingeid ära kasutades, kirjutab veebiväljaandes The Conversation Essexi ülikooli lektor Natasha Ezrow.
Vahemere ääres Liibüa kirdeosas asuvas Darnah linnas leidis hiljuti aset tuline lahing niinimetatud Islamiriigi (IS) ja Al-Qaedaga seotud kohaliku Mudžahideenide shura nõukogu nime kandva rühmituse vahel. Viimastel õnnestus ISi äärmuslased linnast välja ajada.
1980ndatel ja 1990ndatel oli Darnah Muammar Gaddafi vastaste džihadistide kantsiks. Enne hiljutisi lahinguid allus see aga täielikult ISile, mis kehtestas nii rangeid reegleid, et paljud linna elanikud asusid neile vastu relvitus protestis. Pärast seda, kui IS protestijate pihta tulistama hakkas, järgnesid kokkupõrked DMSCga, mis sundis ISi linnast lahkuma ja otsima pelgupaika lähedal asuvas Jebel Akhdari (eesti k rohelised mäed) piirkonnas.
DMSC võit tõenäoliselt aga Darnah's repressioone ei lõpeta. Ka see on ekstremistlike vaadetega rühmitus, mis nõuab ranget soolist eraldatust, piirab naiste õigusi ja nõuab šariaadikohtute loomist.
Darnah intsidenti võib käsitleda kui järjekordset kokkupõrget paljudest, mis leiavad aset piirkonna äärmusrühmituste fraktsioonide vahel. See meenutab, et kaht võimsat vägivaldset rühmitust lahutab teineteisest sügav lõhe, mis tekkis juba ISi võrsumise ajal ning on kantud isiksuste kokkupõrgetest, mis niinimetatud Islamiriigi sünnitasid.
ISi algus
Rühmitust, millest sai IS, juhtis alguses Jordaania päritolu Abu Musab al-Zarqawi, kelle eesmärgiks oli kukutada Jordaania monarhia, luua islamiriik ja puhastada maailm neist moslemeist, kes pole usus
vankumatud. Esialgu kandis rühmitus nime Jama'at al-Tawhid wal-Jihad, 2004. aastal vandus aga truudust Al-Qaedale ja võttis uue nimeTanẓīm Qāʻidat al-Jihād fī Bilād al-Rāfidayn (Mesopotaamia džihadistide organsatsioon), ent oli tuntud pigem kui Iraagi Al-Qaeda ja liitus Iraagi sõjaga.
Zarqawi vandus tollal lojaalsust Osama bin Ladenile ning sai vastutasuks rahalist toetust ja kontakte. Rühmitusest sai üks piirkonna brutaalsemaid ja efektiivsemaid, nad kontrollisid nii ressursside kui välisvõitlejate voolu Iraaki.
Zarqawi ja bin Ladeni liit oli algusest peale pingeline. Zarqawil ei jätkunud bin Ladeni suhtes kuigi palju austust, sest ta uskus, et tõsiseltvõetavus saavutatakse eelkõige lahinguväljal, mitte ülevalt alla käske jagades. Al-Qaeda liidrerid häiris aga Zarqawi kalduvus liialdustele ja äärmuslikule vägivallale nagu peade maha raiumine ning nii šiiitide kui sunniitide vastu suunatud sõjakäigud.
Pärast seda, kui ameeriklased 2006. aastal Zarqawi tapsid, võttis rühmitus nime Iraagi Islamiriik ja kandis seda 2013. aastani, mil sellest sai Iraagi ja Levanti Islamiriik (ISIL, tuntud ka kui Iraagi ja Süüria Islamiriik ISIS). Möödunud aasta juunis kuulutas rühmitus välja Iraagi ja Süüria kalifaadi ning võttis endale nimeks Islamiriik (IS).
Rühmituse praeguse liidri Abu Bakr al-Baghdadi võimuletõus 2011. aastal süvendas veelgi lõhet ISi ja Al-Qaeda vahel.
Ametlik lahknemine
Järsul ja julgel Baghdadil ei olnud mingit huvi ISi juhtimist Al-Qaedale loovutada. Baghdadi saatis 2011. aastal pärast Süüria kodusõja algust Süüriasse oma saadikud (kõik peamiselt Süüria päritolu). Süüriasse läkitatud rühm nimetas end al-Nusra Rindeks ning nad saavutasid peagi suure kohalolu Süüria sunniitide enamusega piirkondades.
2013. aasta aprillis teatas Baghdadi ilma Al-Qaedaga nõu pidamata, et laieneb ISiga Süüriasse ning Al-Nusra rindest saab nende liitlane. Nii Al-Nusra Rinne kui Al-Qaeda selle ühinemisega ei nõustunud. Al-Qaeda püüdis parandada suhteid ISi ja Al-Nusra Rinde vahel (mitmel ol Süürias leidsid aset kokkupõrked ISi ja Al-Nusra Rinde vahel) ning suhtles sel teemal korduvalt Baghdadiga ja soovitas tal Süüriast üldse eemale hoida.
Baghdadi ei allunud ning 2014. aasta veebruaris lõpetas Al-Qaeda ametlikult suhted ISiga.
Minu vaenlase vaenlane
Al-Qaeda on keskendunud peamiselt niinimetatud kaugele vaenlasele – Läänele – ning püüab oma eesmärke täites moslemeid endast mitte võõrandada. Rühmitus on üha enam mures nii ISi ekstravagantse jõhkruse kui ahne teistelt rühmitustelt territooriumi ja ressursside haaramise pärast. ISi vägivaldsus mõjub sealjuures suurele osale islamimaailmast äärmiselt eemaletõukavana.
IS näeb Al-Qaedat aga ebaefektiivse rühmitusena, mis pole suutnud luua oma riiki. IS järgib tähelepanuväärset programmi, mis näeb ette vaikset rakukeste loomist paljudes riikides, mille tulemusel on de facto loodud kaheksa miljonit elanikku kontrolliv riik. Äärmusrühmitus on kangekaelselt pühendunud rahvusteülese šariaadil põhineva islamiriigi loomisele.
Märksa tavapärasemal moel on IS loonud oma sõjaväe. Tegemist on hierarhilise struktuuriga, mille üksused jagunevad brigaadideks, rügementideks ja rühmadeks. Al-Qaeda struktuur on seevastu pigem üksikelementidest koosnev ja varjatum. Varjatumad on ka Al-Qaeda eesmärgid ja oma saavutusi nad nii avalikult ei esitle. IS on äärmiselt häälekas, otsib pidevalt meediatähelepanu ning liialdab enda olulisusest rääkides.
Darnah's aset leidnud rünnakute ajal liitus Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsusele lojaalne Liibüa rahvusarmee Al-Qaedaga seotud DMSCga – taoline samm olnuks varem mõeldamatu.
Lõhe ISi ja Al-Qaeda vahel on midagi, mille tõttu aset leidvad kokkupõrked võivad nõrgestada mõlemat rühmitust. Lääs võiks seda enda huvides ära kasutada, ent jaga ja valluta strateegia ei tee midagi nende esilekerkimisega seotud jõududega, milleks on üleüldine rahulolematus piirkonna korrumpeerunud ja ebaõiglaste valitsustega ning julgeolekuvaakumi tekkimine, milles on oma osa olnud ka Läänel.