Aivar Pau: Nokia on surnud, elagu... Huawei?

Aivar Pau Foto: Liis Treimann

Number 2300 on näitaja, mis jääb tõenäoliselt pikaks ajaks tähistama Euroopa kaotust kontinentidevahelises tehnoloogiasõjas. Need on viimased töökohad hiilgeaegadel Euroopat ja kogu maailma valitsenud Nokia mobiilitööstuses, mille Ameerika tehnohiid Microsoft nüüd India päritolu Satya Nadella juhtimisel Soomes igavikku saadab.

Mobiiltelefon – see tähendas paar viimast aastakümmet iga inimese jaoks Tõrvast Pekingini iseenesestmõistetavalt Nokiat. Nokia omakorda kogu Euroopa jaoks maailma absoluutseks tehnoloogialiidriks olemist. Soomlane oli uhke olla, eestlasedki ei tahtnud hõimuvendadest nõrgemad olla ja otsisid enda oma – mahetoidust Skype'ini.

Oli, mis oli, sellega on nüüd kõik. Lõpp. Jäänud on nostalgia. Microsofti tuleb mõista – kõigest vähem kui kolm protsenti maailma mobiiliturust tekitas lootusetuse senise strateegiaga vähegi helgemat tulevikku oodata ja aastas kümneid kohati isegi väga tublisid, ent kaubaks mitte minevaid mudeleid juurde toota.

Paratamatult viib juhtunu küsimuseni, mis läks Soomes halvasti või mis on lahti Euroopaga üldisemalt? Miks langeti lõpuks sellisesse auku, et isegi 120 000 töötajaga Microsofti-klassi hiiglane käed üles tõstis ja 7,6 miljardit dollarit Nokia ostmiseks kulutatud raha eelmisel nädalal korstnasse otsustas saata?

Või miks on meie Skype nüüd ameeriklaste oma ja eilsete uudiste põhjal tuntuim idufirma fits.me läks jaapanlastele? Sony, Samsung, Apple, LG, HTC, Google, Nintendo – elektroonikatarbijate ostukorvist naljalt «Made in EU» ei leia. Ja mis see Nokiagi oma eduaastate lõpul muud oli kui Aasias ja Ameerikas välja mõeldud ning toodetud vidinate kogum.

Murdepunkt kipub jääma aastatuhande vahetuse kanti. Kunagisest agressiivsest elektroonikatiigrist oli saanud magav karu ning helged pead Seattle'is ja Soulis tabasid ära vägagi õige hetke.

Euroopa üldisemalt kulutas ja kulutab siiani tohutut energiat liikmesriikidevaheliste erimeelsuste silumisele (viimase trendina ka digitaalse) ühisturu loomiseks, mis globaliseeruvas maailmas on pea ainus väljapääs kasvava ja odava tööjõuga Aasia ning lihvitult töötava Ameerikaga konkurentsiks püsimiseks.

Nii juhtuski, et ajal, mil teistel kontinentidel võeti hoogu fokstrotiks üle tantsupõranda, lasti siinkandis edasi põhjamaist labajalavalssi. Muu maailma toodang oli efektsem, kiirem, nüüdisaegsem, värskem. Suurejooneline turundus muutis ka mitu korda kallimad seadmed ihaldusväärseks tudengitest keskklassi pereisadeni. Mujal tabati aastaid tagasi ära, mida tegelikult tähendab kaasaegse inimese mobiilne eluviis, sellega seonduvad vajadused ja millist perspektiivi see tähendab tehnoloogia arenguks. Euroopal tuleb kiiremas korras jalad kõhu alt välja võtta.