Juhtkiri: hall tsoon seadustes, mis ootab suuremat selgust

Foto: Urmas Nemvalts

Mida paremini on koosõlas seaduse mõte ja säte ning mida täpsemini seadusandja pügalad sõnastab, seda raskem on kurjategijail neid ära kasutada. Ja vastupidi, kõikvõimalikud hallid tsoonid õigusruumis on kuritegeliku maailma leib. See puudutab ühtviisi kõiki valdkondi, majanduskuritegudest kuni isikuvastaste kuritegudeni välja.

Seaduse mõtte järgi on prostitutsioon Eesti Vabariigis kuritegu. Kuid seaduse säte, mis nõuab vahendaja (ehk kupeldaja) näitamist, jätab piisavalt ruumi igasugu mängulisteks tõlgendusteks. Just seda võimaluste akent ongi näiteks ära kasutanud «õnnelikku lõppu» lubavad niinimetatud massaažisalongid. Uurimisorganite pikk, ligi aasta kestnud vaevanõudev töö on end nüüd ära tasunud – Harju maakohus mõistis süüdi inimesed, kes tegelesid massaaži sildi all organiseeritud prostitutsiooniga.

Kuigi asjaosalised ise justkui oma tegevuse kriminaalset olemust ei mõistnud, võib selle kohta nüüd otse öelda, et kohus nimetas asja tema õige nimega. Lisaks kõigele muule ühiskonnaohtlikule, mida prostitutsioon endaga kaasa toob, määrib selliste «massaažisalongide» tegevus massaaži pakkuvate ettevõtete ja väljaõppinud massööride mainet.

Harju maakohtu otsus on kahtlemata märgilise tähendusega. «Omal alal» ühe tuntuima ja mastaapseima, Virgin Clubi kaasus saab hoiatavaks näiteks ning katab pretsedenti luues ära ühe osa seadustes, mida kurjategijad seni olid kasutanud. Kohus andis nüüd üheselt mõistetava signaali, milline tegevus on taunitav ning millele järgneb karistus.

Mõtteainet peaks see pakkuma ka seadusandjale ja just sealt võiksid tulla järgmised käigud. See tähendab, et õiguslik regulatsioon peaks olema praegusest selgem. Vaevalt et prostitutsiooni kui niisugust täielikult välja juurida õnnestub, kuid kindlasti saab piirata selle ulatust. Põhjamaid eeskujuks tuues, nagu me seda sageli teeme, teame ju, et näiteks Rootsis on mindud nulltolerantsi teed – seksi ostmine on kuritegu. Vägagi selge ja ühemõtteline lähenemine.

Võime paralleeli tuua alkoholi tarbimisega autoroolis. Liiklusseadus määratleb sõiduki juhtimist keelava joobeseisundi (alkoholi koguse grammis veres või väljahingatavas õhus) ning avalikkus teab, et põhimõtteliselt tähendab see «ei mingit promilli». Kui nüüd seadusandja äkki «mingi promilli» lubaks, annaks see paljudele sõnumi, et «paari õllega võib», ja halvad tagajärjed ei laseks end oodata.

Ka prostitutsiooni osas tuleks seaduse säte ja mõte viia selgemasse kooskõlla. Hea õigusloome tava ütleb muu hulgas: «Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.»