Jarmo Mäkelä: kui poliitika ei kuulu rahvale

Jarmo Mäkelä Foto: Pm

Kas Soomes võiks väidelda välispoliitika üle, pärib uuriv ja kahtlev ajakirjanik (edaspidi A)? Vastab ametlikku liini esindav välisministeeriumi ametnik (edaspidi VM): «Miks mitte, Soome on vaba maa, siin saab vabalt väidelda ükskõik millest.»

A: «Nüüdisajal on raske öelda, mis on Soome välispoliitiline liin ja kes selle üle otsustab.» VM: «Välispoliitikas on kõik hästi, see on sihipärane, tulemuslik ja üksmeelne.»

A: «Kas just selle pärast pole Soomes tõelist välispoliitilist debatti?» VM: «Mõistagi räägitakse välispoliitikast. Poliitikud kasutavad oma kõnekorda ning toetavad valitud suunda. Teadlased uurivad ja esitavad pabereid.» A: «Aga kõik see toimub tavalisele kodanikule kättesaamatutes kõrgustes. Nende arvamust ei küsita ja ega nad väitlustes ei osale.»

VM: «Miks peaks?»

A: «Seepärast, et inimesed ei kiida alati heaks ega mõista poliitika põhjendusi. Näiteks Afganistani või immigratsiooni küsimustes.» VM: «Need on keerukad asjad. Parim ongi, et nende küsimustega tegelevad need, kelle hoolde asjad on usaldatud.»

A: «Kas Soome ja Venemaa suhted on tõesti vabad igasugustest probleemidest?»

VM: «Soome ja Venemaa suhted on paremad kui kunagi varem. Soome on ainus Venemaa naaber, mis ei tekita Venemaale mingisuguseid muresid. Seda hinnatakse Kremlis, ja seda ei soovita ohtu seada. Varasemaga võrreldes on probleemid pisikesed ning kergesti lahendatavad.»

A: «Kas Venemaa polegi siis Soomele oht?» VM: «Muidugi mitte.» A: «Aga minevikus on ohte olnud.»

VM: «Alati kui Soome ja Venemaa suhetes on olnud kriise, on need lähtunud sellest, et Soome on oma tegevusega Venemaad provotseerinud ja äratanud ellu Venemaa hirmud. Sõpruspoliitika ajastul pääseti sellest hädast ning Venemaa hirme ei tasu mingil juhul ellu äratada, näiteks NATO liikmesusest unistades.»

A: «Kas sõdades oli süüdi Soome?» VM: «Stalin ründas, aga nagu näitab värskeim Vene ajalooteadus, olid tal selleks omad õigustatud põhjused.»

A: «Mõistagi ei saa keegi kindlalt teada, kas Venemaast saab tulevikus Soomele oht. Samuti ei saa keegi tagada, et head suhted jätkuvad lõputult. Aga kindel on, et Venemaa mõjutab Soome turvalisust praegu ja tulevikus. Sellest hoolimata elavad rohkem kui pooled soomlased usus, et sellist mõju pole. Kes on nad väärarusaamani juhtinud?»

VM: «Nagu öeldud, on tegu keerukate asjadega, mille eest hoolitsemine tuleb jätta nende tööks, kellele need on usaldatud.»

A: «Soome ja USA suhted pole kohe kindlasti korras.» VM: «Kuidas nii? Kas USA poolt on tulnud kas või poolt sõna, et nad pole meiega rahul? Vastupidi! Pidevalt kiidetakse meie osa näiteks Afganistanis.»

A: «Aga Valgesse Majja pole soomlastel olnud asja üheksa aasta vältel, samas Rootsi ja Eesti juhid käivad seal alatihti. Välisminister Hillary Clintoni visiit Soome jäeti ära ja uut külaskäigu päeva pole teada antud.» VM: «Me ei ole kutsete näljas. Kui Erkki Tuomioja oli välisminister, oli tal kutse mitu aastat, aga ta keeldus minemast, sest võõristas USA valitsust. Tegelikult pole ju kohtumisi vaja, sest mingeid probleeme pole.»
A: «Kas Rootsil ja Eestil siis on USAga probleemid?»

Võib vabalt juhtuda, et 2012. aastal tõuseb USAd juhtima äärmusparempoolne Sarah Palin ja Venemaa presidendiks naaseb seisakuvaimu esindav Vladimir Putin.
A: «Kelle peaks siis Soomes presidendiks valima?» VM: «Soome rahval on alati olnud uskumatult palju jumalast antud õnne. Alati on presidendiks valitud just see inimene, keda sellel hetkel on kõige rohkem vaja läinud. Nii läheb seegi kord.»

A: «Soomlased on õppinud presidenti usaldama. Nad usuvad ja järgivad teda ka siis, kui ta seda ära pole teeninud. Kas selle pärast peaks mures olema?»
VM: «Pole hullu, Soome on vaba maa, siin võib täiesti vabalt olla mures ükskõik mille pärast.»

Väljamõeldud dialoogi vormis kolumn ilmus Soome ajakirjas Apu. Postimees avaldab selle autori ja väljaande loal.