Margus Paap: trollid, geid ja pagulased

Margus Paap Foto: Erakogu

Internetitrollid on üsna tõhusate töövahenditega ning suudavad jätta mulje äärmuslike mõtete ülekaalukast domineerimisest, kirjutab insener Margus Paap Postimehe arvamusportaalis.

Läinud kord Pal Palõtsh kirikusse nime kirja panema. Tema ees olid järjekorras kolm külanaist. Esimene ütles kirikupapile, et tema nimi on Lena. «Mitte Lena, vaid Jelena», parandas kirikupapp. Teine ütles Lizaveta. Jelizaveta on õige, ütles papp. Kolmas oli Katerina. Õige on Jekaterina, sekkus jälle papp. Tuligi Pal Palõtshi kord, kes raporteeris usinalt «Jebal Jebalõtsh Jebalkin!».

Nimede kirjapanemisest on möödunud igavik, kuid õpetus elab ikka edasi. Jewroliit, jevro, Jewkraina, JewSA, Jewstonia jne - selle järgi tunneb ära kremli trolli internetikommentaariumis.

Ukraina okupeerimise alguses käis veel vihane võitlus kommentaariumis, kuid niipea, kui tuli kooseluseaduse teema, muutus olukord kardinaalselt. Kes enne tulistasid vastaspoolel, ulatasid kohe teineteisele käe ja hakkasid võitlema kooseluseaduse vastu. Muidugi, Jevroliit ja JewSa dikteerivad kõike, kõik on siin kinni makstud. Parem oleks sellest Jevroliidust välja astuda, NATO on kurjast, muudab meid ainult sihtmärgiks.

Ja loomulikult, kõik räägivad kogu Eesti või vähemalt 90 protsendi nimel. Samas ka hinnangud nendele kommentaaridele kinnitavad suure ülekaaluga äärmuslikke avaldusi. Kuid midagi siin ei klapi.

Kommentaariumid, veebiküsitlused, telefonihääletused otsesaadetes, ühesõnaga kõik, mis võimaldavad ühel isikul mitu korda hääletada, erinevad oluliselt uuringufirmade küsitluste või valimiste tulemustest.

Vaataks korraks olukorda kooseluseadusega. Tüüpiline kommentaar ajakirjanikelt peale valimisi oli, et SDE kaotas palju hääli seaduse hääletamise poolt. Ei märganud kellegi arutelu teemal, miks siis IRL sama loogika järgi hääli ei võitnud. Tegelikult ju kaotasid ka nemad ning me ei tea, mis neile saatuslikuks sai. Kas munade panek ühte korvi või erakonna meeleheitlik vastuseis kooseluseadusele? Huvitaval kombel viimast võimalust ajakirjanikud ei kaalunudki.

Kommentaaride hinnangute järgi võis arvata, et osakaal vähemalt kordselt vastaste kasuks. Kui võrrelda kooseluseaduse aegsete riigikogulaste valimistulemusi enne ja pärast, siis võib tulemus olla üsna üllatav:

Poolt
Isikuid	40
Häälte muutus	-7 758,00
Keskmine muutus	-194
Vastu
Isikuid	38
Häälte muutus	-38 372,00
Keskmine muutus	-1 009,80
Ei hääletanud
Isikuid	10
Häälte muutus	-4 161,00
Keskmine muutus	-416,1
Puudus
Isikuid	13
Häälte muutus	-2 709,00
Keskmine muutus	-208,4
Kokku	101

Vaatame ka Facebooki. Lisaks traditsioonilise (et mitte öelda kristliku) perekonna kaitseks loodud kontole «Kaitskem üheskoos perekonda», mida peab südamelähedaseks umbes 5600 kasutajat, on veel 18 700 toetajaga igasugust perekonda kaitsev kogukond «Aitäh, aga minu perekond ei vaja kaitset». Varro jüngrid ütlevad küll, et see teine kogukond koosneb libakontodest, kuid isiklik statistika räägib muud. Umbes neljasajast FB sõbrast 4 toetavad traditsionaale ja 27 hoolivad kõigist. Ükskõiksete arv on kahetsusväärselt suur, kuid toetajate suhe on siiski üsna paljuütlev.

Sellest võib järeldada, et trollid on üsna tõhusate töövahenditega. Nad suudavad jätta mulje äärmuslike mõtete ülekaalukast domineerimisest. Kindlasti on neist paljude käsutuses arvuteid, millel on erinevatest vahemikest IP-aadresse ning nad postitavad massiliselt kommentaare.

Põhiline mõjutusvahend on siiski hinnangud. Siin võivad täiendavalt abiks olla ka pahavaralised hääletusrobotid ning mõnel juhul ka kommentaariumi moderaatorid (olen näinud teatud juhtudel punktide vähenemist üht tüüpi hinnangute suhtes, kuid toimetajad pole seni pärimistele reageerinud).

Kuna kommentaariumid moonutavad ühiskondlikku arvamust, ei tea me ka rahva tegelikku suhtumist pagulaste teemasse. Võimalik, et trollid on tõmmanud haneks ka Ojulandi, kes nüüd püüab ehitada uut karjääri, tuginedes kahtlase väärtusega informatsioonile. Antud juhul mõjutavad ühiskonna hoiakut mitte niivõrd Kremli, kui EKRE trollid, kuid põhimõte on sama.

Mingil määral nad ongi Venemaa tööriistad. Kas tahtmatult või siis teadlikult lootusega, et enne võitleme ühiste vaenlaste vastu, küll pärast on aega liitlasest jagu saada.

Samas tundub, et pagulaste vastu ongi reaalselt rohkem inimesi kui kooseluseaduse vastu (FB grupis «Ei pagulasmassidele» 13 100 liiget). Lisaks (või sealhulgas) Facebooki tsiklimehed. Nende jõudemonstratsioon Vao küla toetuseks on arusaamatu. Biker.ee koondab oluliselt rohkem tsiklimehi, kui sõiduga seotud Facebooki grupp, kuid nemad ei taha sellest üritusest midagi teada. Pigem ei meeldi teistele tsiklimeeste, et ka neid hakatakse automaatselt seostama väljasõiduga Vaole.

Aktsioon ise sarnaneb Putini «Ööhuntide» Berliini taasvallutusega. Tegevus justkui rahumeelne, kuid sõnum mitte. Miks siis ainult mootorratturid, äkki peaks veel mõne toetusavalduse organiseerima? Näiteks traktoristid, jahimehed, siis piiratud väegrupp (kes tuletaks Vao elanikele meelde, et nad poleks kasimatud).

Sellise toetuse asemel võiks pakkuda lahendusi, mida teha pagulastega. Näiteks kehtestada mehhanism, mis välistaks nende kontsentreerumise mingisse asumisse, pere juurde toomine vaid teatud tingimuste täitmisel (püsiv töökoht vms), fiktiivsete abielude takistamise mehhanism jne. Igale omavalitsusele, kes võtavad pagulasi vastu, tuleks eraldada ka atraktiivne pearaha. Viimane oleks ilmselt mõistlikum toetus Vao külale, kui jõudemonstratsioon, mis oleks võinud kujuneda kontrollimatuks karistusoperatsiooniks.

Eestlased, tegelikult kõik eestimaalased, võiks aru saada, et üleskutsed Euroopa Liidu ja NATO lõhkumiseks on väga lühinägelik poliitika. Tõelist vabadust, mis siis saabuks, naudiksime ilmselt alla poole aasta. Ukraina võiks õpetuseks olla. Ei saa nõuda solidaarsust, olles ise egoistid.