Kreeka riigi tulevik on praegu väga tähtsal ristteel - lähed paremale, kaotad hobuse, lähed vasakule kaotad pea. Pühapäeva referendum ja sealne OXI -ehk «EI» Euroopa abipaketile on taas kaardid segi löönud. Kuid tegelikult ka meid sammu lähemale lõppmängu osas viinud, kirjutab majandusanalüütik Kristjan Lepik.
Aasta alguses Kreekas valimised võitnud vasakradikaalne SYRIZA on Euroopaga läbirääkimistel võtnud väga järsu ja äärmusliku tooni - minu jaoks üllatus, ma ei oleks uskunud, et nii viletsas seisus riik saaks nii ülbet tooni kasutada. Kuid SYRIZA on läbirääkimistel kasutamas kõiki mänguteooria elemente - nad pole eelduseks võtnud oma viletsat seisu, vaid seda et Euroopa ei taha Kreekat välja visata.
Seega on SYRIZA tegelikult koguaeg testinud Euroopa piire, proovides saada enda jaoks paremat lepingut. Kuid kui teine osapool laua taga kasutab kõiki elemente oma positsioonide parandamiseks, vajadusel teid kahjustades - kas teeksite temaga koostööd? Ning tundub, et nüüd on Euroopa kannatus ongi katkemise äärele jõudnud.
Pühapäevase «ei» järel on SYRIZA oma mõõga otsa astunud - see on nüüd Euroopale signaal, et Kreeka tahab oma teed minna ning Kreeka lahkumine euroalast (ehk Grexit) on saanud justkui rahva mandaadi. Seega ähvardamine Kreeka poolt enam Euroopa jaoks ei toimi ning kui Euroopa on asunud plaane tegema Kreeka lahkumiseks euroalast, siis kukub Kreeka valitsuse kogu mänguteooria kokku.
Kreekal on kiire
Kuna pangad on suletud, siis on väga kiire - majandus on väga raskes seisus ja pankade sulgemine raskendab seisu veelgi, ärikeskkond ju pankasid kasutada ei saa. Seetõttu andis teisipäeval Euroopa ka Kreekale ultimaatumi - tõsine ettepanek peab olema esitatud reedeks.
On kuulda hinnanguid, et pangad ei pea vastu üle selle nädala, seega on tähtaeg mõistetav. Ning SYRIZA-le on ka mõista antud, et kui taas ei nõustuta Euroopa tingimustega, siis algab Grexit protsess. Jean-Claude Juncker ütles, Euroopa Komisjoni poolt pannakse kokku juba Kreeka jaoks humanitaarabi programmi.
Väga raske on praegu prognoosida, kas Euroopa on veelkord valmis Kreekat aitama ja Grexit plaanist loobuma. Sõltub ka palju sellest, kas Kreeka valitsus tingimustega nõustub. Kuid praegu on väga kriitiline aeg, Kreeka tulevik otsustatakse lähinädalatel.
Ja kui SYRIZA lõpuks nõustub Euroopa tingimustega, siis see referendum ja kogu vahepealne triangel on tohutu raiskamine - kohe nõustudes oleks riigi jaoks palju kahju ära hoitud. Seega on neil kodumaiselt seda nõustumist väga raske maha müüa.
Majandus oli kosumas
Erakordselt kurb on SYRIZA valitsusaja kaos seetõttu, et Kreeka majandus oli juba mõnevõrra kosumas 2014. aasta lõpus - ebameeldivad kärped olid juba tulemust toonud, majandus oli konkurentsivõimelisem. Kuid SYRIZA tekitatud ebakindlus ja pankade sulgemine on toonud majandusele täiendava hoobi. Globaliseeruvas majanduses ettevõtted valivad üha rohkem endale riiki tegutsemiseks ning targad töötajad samamoodi - kes täiemõistuslik tahaks selle aasta sündmuste järel oma ettevõtte või pere kolida Kreekasse?
Kreeka majandusest kolm neljandikku on sisemaine, ehk nad suudavad eksportida väga vähest. Seega minu jaoks ei olegi siin küsimus, mis on «õiglane» Kreeka rahva jaoks, vaid kuidas nad oma majandust suudavad reformida, et neil oleks maailmale midagi pakkuda? Sest isegi kui nad lahkuvad euroalast ja toovad taas käibele drahmi - kui nad ei suuda maailmale midagi oma teenuste või toodete näol pakkuda, on nende tulevik ikkagi kiratsemine.
Ja see on midagi, mida Kreekas mu meelest täna ei mõisteta. Otsitakse ainult süüdlasi, selle asemel et vaadata peeglisse ja mõista, et elu saab paremaks minna ainult ise paremini tehes, mitte kellegi teise arvelt. Ja ka psühholoogid kinnitavad, et tegelik paranemine saab alata alles siis, kui lõpuks probleemi juurteni aktsepteeritakse ning ka oma vigu tunnistatakse.
