«Alternatiivi» loomine

Tartu Ülikool. Foto: Sille Annuk.

Tänavu 24. mail ilmus almanahh „Tartu tudengid kuumadel kaheksakümnendatel“ (Rull & Rumm 2015, 120. lk, pehme köide). Põhilise osa almanahhi tekstidest moodustab muutmata kujul avaldatud 1991. aastal Ivo Rulli kaitstud diplomitöö „Mitteformaalne üliõpilasliikumine Tartu (Riiklikus) Ülikoolis 1980ndate teisel poolel. Ideelisi ja organisatsioonilisi palgejooni“ (juhendaja Tiit Matsulevitš).

Avaldame alljärgnevalt almanahhist ühenduse „Alternatiiv“ tegevust käsitlevaid katkendeid (autori toonane kirjaviis muutmata).

„ „Alternatiivi“ loomise idee ja nime pakkus välja Jüri Luik. 14. septembril 1987.a. kogunesid peale tema Tiit Pruuli poole koju Ülo Veldre, Indrek Kannik, Mart Soidro ja Ivo Rull. „Alternatiiv“ planeeriti algusest peale nö. avatud kooslusena – ilma põhikirjata, formaalse liidrita, liikmemaksudeta, sümboolikata jne. Esimesel koosolemisel arutati tegevussuundi (peeti vajalikuks paluda endid juhendama Marju Lauristin), vaagiti potentsiaalsete mõttekaaslaste (Marek Strandberg, vennad Tarandid) kaasatõmbamist. J.Luik tutvustas koosolijatele V.Molotovi 1939.a. peetud erakordselt avameelset kõnet, M. Soidro jagas T. Madissoni 23. augustil Hirvepargis peetud kõne koopiaid. Vahetati kuluaariuudiseid ja vaieldi.

23.septembril saadi M.Lauristinilt nõusolek hakata juhendama ühiskondlik-poliitilist seminari, kus tuleksid arutluse alla bürokraatia teke ja olemus, sotsialism ja selle kriitika, antiutoopiad, postindustriaalne ühiskond jms.

Esimese suurema avaliku üritusena tahtsid „Alternatiivi“ liikmed korraldada kohtumise Gustav Naaniga. Et G.Naan viitas oma tollastes artiklites tihtilugu omaaegsetele üliõpilastest tulvil auditooriumitele temaga kohtumisel, siis leidsime, et Naanile kuluks ära ka üks vahedam kogemus 1980ndate lõpu tudengitega. M.Strandbergi kaudu saadigi Naanilt nõusoleks esinemiseks, millest ta aga hiljem suurele töökoormusele viidates siiski loobus.

/---/

Aktiivselt valmistusid „Alternatiivi“ liikmed 7. novembri SSOR-i aastapäeva miitinguks. Miitingu korraldanud EKP TRÜ komitee avaldas ajalehes eelneva hoiatuse: „Võtame kaasa lipud ja ühiskondlike organisatsioonide heakskiidul valminud loosungid...“ („Oktoobrijuubel on meie tähtpäev“, „TRÜ“ 30.10.87). Vastuseks valmistasid tudengid paar loosungit, mis olid kas ainult tühjad punased kangad või parimal juhul oli seal ka mõni koma ja hüüumärk. Põhiloosungiks, mida valmistati kõige rohkem, valiti „Alternatiivset mõtlemist!“. Välja mindi ka selliste „kinnitamata“ loosungitega nagu „Jah üliõpilasliidule!“, „Kingissepa Kuressaareks!“, „Demilitariseerida ülikool!“, „Akadeemilist priiust!“, „Eesti isemajandamisele!“, „Lev Tolstoi – vene rev. Peegel. V.I.L.“, „EÜS-i maja tudengitele!“, „Vaba ajakirjandust!“, „Ei mingit toetust AV-le!“ jmt. Miitingule spontaanselt tulnud üliõpilased kandsid teisigi omavalmistatud loosungeid ja märke (näiteks ajakirjandusüliõpilane H.Astok kandis liiklusmärki „Piirangute lõpp“).

/---/

Õige pea ilmuski ajakirjanduses „Eesti NSV üliõpilasnõukogu põhimääruse projekt, milles nähti ette Üliõpilasnõukogu liikmeskonna moodustamine ainult ¾ ulatuses valimiste teel. Ülejäänud oleks määratud (kelle poolt?) /---/ Eeltoodud punkt ja eriti asjaolu, et kirjalikke arvamusi projekti kohta oodati ELKNÜ TRÜ komitee aadressile kuni 18. novembrini, s.o. vaid viie päeva jooksul, pani tegutsema äsja formeerunud üliõpilasühenduse „Alternatiiv“ liikmed. 17. novembri õhtul, pärast tõrvikutega rongkäiku EÜS-i maja juurde ning vestlusringi žurnalistika kateedris Edgar Savisaarega, siirdusid „Alternatiivi“ liikmed V.Berendsen, I.Kannik, T.Pruuli, I.Rull, M.Strandberg, I.Tarand, ja Ü.Veldre TRÜ keemiahoonesse, et seal asuval arvutil paljundada oma seisukohta väljendavat lendlehte. Selle esialgne variant oli üpris radikaalne ning tudenglikult värvikas sõnastuses, kuid paraku keeldus keemiahoone arvutil parasjagu töötanud Viktor Palm seda paljundamast. Isehakanud tsensori V.Palmiga pidasid „Alternatiivi“ liikmed pikki tunde vaidlusi ja läbirääkimisi, kuni lõpuks ööl vastu 18. novembrit kella kahe paiku tuli arvutist järgmine kompromisstekst:

„MINEK POOLELE TEELE

Minu  arvates on pakutav ÜN projekt ebaküps, selle arutamine liiga kiire. Mulle tundub, et selline lähenemine ei ole piisav üliõpilaskonna huvide kaitsmiseks, kuna projekti avalik ja sisuline arutelu nõuab rohkem aega. Ta ei arvesta küllaldaselt olemasolevaid mitteformaalseid tudengirühmitusi. Oleks vaja arutada moodustamisprintsiipi (1/4 liikmetest komplekteeritakse automaatselt). Konstruktiivseks aruteluks on viiest päevast siiski vähe!

Teen etteppaneku luua EESTI ÜLIÕPILASLIIT!“

18. novembri hommikul alustasid „Alternatiivi“ liikmed sellele tekstile allkirjade kogumist (peamiselt ülikooli peahoone esisel) ning pärastlõunal andsid nad ELKNÜ TRÜ komitee sekretär Andi Kasakule üle lehed 270 toetusallkirjaga.

Aktsioonil oli mõju: tegutseva ÜN otsusega pikendati arvamuste ja ettepanekute esitamise tähtaega 1. märtsini 1988. Ajapikendus lõi diskussiooni ÜL loomise vajaduse ümber uu hooga käima. ÜL loomise ideedtoetasid oma kirjutistes K.Vilgats, Ü.Veldre, A.Pohla, M.Sanglepp, K.Vilgats, H.Arike, J.-M.Ots ja O.Paide.“