„Tõeliseks kulminatsiooniks sõjalise kateedri vastases võitluses kujunes 1989. aasta aprillikuu. Grupi „Ülikool relvavabaks!“ kutsel koguneti 10. aprillil Vanemuise 46 õppehoonesse, et otsustada, mida teha sõjanduse ja sõjameditsiiniga Tartu Ülikoolis. Sellel koosolekul loodi Ülo Veldre ettepanekul 10. Aprilli Liit, mis võttis suuna radikaalsete võitlusvahendite kasutamisele sõjalise kateedri likvideerimiseks Tartu Ülikoolis (miitingud, piketid).
Neil päevil ilmus ajalootudeng Toomas Anepaiolt pikk ja põhjalik ülevaade sõjalise kateedri vastasest võitlusest alates 1986. aastast. Artiklil oli väga selge alatoon: sõnu on tehtud juba küll ja küll, lubadusi on antud küll ja küll – nüüd on käes aeg tegutsemiseks.
Alates 11. aprillist käisid 10. Aprilli Liidu aktiivsemad liikmed hommikuti piketeerimas sõjalise kateedrit. Piketil püüti ümber veenda inertsist veel sõjalisse minevaid tudengeid ja enamasti see õnnestus. Pikett kestis umbes 1,5 nädalat.
12. aprilli õhtul valmistasid ajakirjandusüliõpilased Pälsoni 14 ühiselamus loosungeid järgmise päeva miitinguks (põhiloosung: „Sõjakateeder kinni ja kohe!“). Loosungeid välja mõelda aidanud žurnalistikatudeng Mart Soidro visakas nalja, et mõni võiks kuulutada välja näljastreigi. Sellest naljast arenes lõpuks päris päris tõsise aktsiooni mõte ning 13. aprilli hommikul alustasid üliõpilased Indrek Kannik ja Ivo Rull 52-tunnilist hoiatusnäljastreiki nõudmisega „Sõjakateeder kinni ja kohe!“
13. aprilli keskpäeval toimus TÜ ja EPA üliõpilaste militarismivastane ühismiiting Raekoja platsil. Miitingut juhtis Toomas Anepaio, kõnelesid Tiit Matsulevitš, Kati Murutar, Jaanus Haavik, Mait Kuusk, Aleksei Lotman, Tõnu Post, Viktor Niitsoo, Aivar Koger, Olavi Paide, Tiit Kuusemaa ja Jaanus Arumäe.