Tartu tudengid kuumadel kaheksakümnendatel

Urmas Kõljalg ja Jüri Luik «Valhalla» lavastuses «Noor-Eesti» (tekst Eerik-Niiles Kross, lavastaja Toomas Kiho) 11. aprillil 1987. TRÜ klubis Foto: Ivo Rull

Tänavu 24. mail ilmus almanahh „Tartu tudengid kuumadel kaheksakümnendatel“ (Rull & Rumm 2015, 120. lk, pehme köide). Põhilise osa almanahhi tekstidest moodustab muutmata kujul avaldatud 1991. aastal Ivo Rull kaitstud diplomitöö „Mitteformaalne üliõpilasliikumine Tartu (Riiklikus) Ülikoolis 1980ndate teisel poolel. Ideelisi ja organisatsioonilisi palgejooni“ (juhendaja Tiit Matsulevitš).

Avaldame alljärgnevalt almanahhist luuleteatri „Valhalla“ tegevust käsitlevaid katkendeid (autori toonane kirjaviis muutmata).

„Noori, kes 1980ndate keskpaigas ülikooli astusid, on Marju Lauristin iseloomustanud kui topeltmõtlemise omandanuid, kellele ei suuda sotsiaalsete tõbede analüüsi pakkuda ka õppejõud (M.Lauristin „Eppur si muove“, TRÜ 14.03.86). Ometigi sisaldab negatiivse värvinguga hinnang topeltmõtlemisest mõneti positiivsetki: topeltmõtlemise puhul on mingilgi määral säilinud teadmine ja arusaam ühiskondlike nähtuste tegelikust olemusest. Selle teadmise ja kogemuse kriitiline mass kogunes grupis humanitaarüliõpilastes 1984. aasta sügisel punktini, mil otsustati organiseeruda.

11. oktoobril 1984.a. toimus luuleteatri  „Valhalla“ avaüritus ehk nn. suurvaimude kokkutulek. Kuigi „Valhalla“ moodustanud sõpruskond (M.Kasterpalu, T.Pruuli, J. Luik, S.Kannike, T. Määrman, J.Kõrgesaar, T.Kiho, R.Pakk, K.Kudu jt.) oli ametlikult registreeritud kui TRÜ klubi deklamaatorite ring, tuleb teda kahtlemata lugeda mitteformaalseks organisatsiooniks. Seda on kinnitanud ka valhallalane Jüri Luik: „Meie tegevus oli tolle valgustamise mõttes märgiline, st. vastaline. /---/ Vastaline oli ka meie olemasolu organisatsioonina. /---/ Meisse oli mingil määral kontsentreeritud oma põlvkonna valu ja viha.“ (M.Visnap „“Valhalla“ – sõpruskond või teater?“ T.M.K. nr. 10/88).

/---/

„Valhallalased ei pöördunud võitlusmeetodite ja taktika valmisel mitte ainult 1960ndate aastate kogemuse poole, vaid püüdsid rakendada isegi eelmise sajandi lõpu venestusajast pärit vastupanukogemusi. Teadupärast hoiti tollal rahvuslikku vaimu üleval legaalset kooskäimisvõimalust pakkuvates karskus- ja tuletõrjeseltsides. Ühendades sajandivanuse idee 60ndatelaktiivselt kasutatud „švejikimis“-taktikaga, korraldas „Valhalla“ 1985. a. kevadel TRÜ RSP raames karskusõhtu.Tegemist oli paroodilise, kuid samas rahvuskeskse õhtuga, kus tegijad sõna „karskus“ pruukisid sama ohtralt kui eraelus alkoholigi. 17. aprillil toimunud karskusõhtu kavas oli:

Tiit Pruuli „Eestlaste viinapahe sõltuvus kultuurisuhtlusest“ (Ettekandes tõestati, et eesti rahvas hakkas viina tarvitama pärast seda, kui Kalevipoeg praeguse Pihkva oblasti territooriumil laudu käis toomas. Ettekandja soovitas joomise vältimiseks piirid sulgeda).

Margus Kasterpalu „Ülevaade karskusliikumise ajaloost“

Toomas Help „Tervitused Taanimaa karsklastelt“ (taani keeles)

Vallo Kalamees „Tervitusi Soomemaa karsklastelt“

Lühemad sõnavõtud ja tervitused

Karskusteemalised kupleed Toomas Lungelt

Lõpetuseks lauldi isamaalisi laule ja koguti allkirju proklomatsioonile, milles kästi kõigil eesti noortel alkoholitarbimist piirata, sest: „Juues „VENE VIINA“ hävitate te EESTI KULTUURI! Ürituse lõppedes siirduti ühiselt õllerestorani „Humal“.

/---/

„Tollase ideoloogilise õhustiku paremaks mõistmiseks ning „Valhalla“ tegevuse täpsustamiseks on tululik veelkord tsiteerida T.Pruuli erakirja: „Üliõpilaspäevadel juhtus veel mõndagi. Nii näiteks katkestas linna part. komi esindaja minu poolt organiseeritud kirjandusliku dispuudi teemal „Mis suunas liigun eesti kultuur“. Väitlejatena olid kohal P.Olesk, L.Mäll, L.Priimägi, A.Kaalep ja J.Kaplinski + tohutu hulk tudengeid. Vana kohve õppejõudude saal oli absoluutselt täis. Inimesed istusid põrandal, akanalaudadel, seisid püsti. Paraku jah… Asi polnud selles, et keegi oleks isegi midagi kõige vähematki vastalist öelnud. Lihtsalt rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane Mäll ei tohtivat Tartu bolševike arvates esineda. Koerad!

Samuti keelati Margusel esineda väljakuulutatud Valgre/Alliksaare ühendõhtul, kus ta pidi lugema Alliksaare luulet. „Väikeses luuleraamatus“ olevad luuletuse dpolnud parteikomitees kinnitatud. Vahva!?

Minu kursusevennad organiseerisid suurejoonelise allkirjade kogumise arupärimiseks koms. Komiteelt. Homme, s.o. neljap., 28. nov. pidi toimuma sel teemal fil. tead. koms. koosolek. Ülikooli võimud keelasid selle. Püss pole veel aga põõsasse visatud. Seda asja tahame üles võtta taas poliitpäeval. Mehed on väge täis. Ei tagane.

Seega – tegevus käib. Kuulame jälle üle ka vanu kultuuritegelasi. Sealgi kambas on värsket verd ajaloolaste näol. Indrek Tarand – oled ehk kuulnud – Kuperjanovi juures ja pärast seda sõjaväes käinud mees, Erik Kross (Jaani p.) jmt.“