Keit Pentus-Rosimannus

FOTO: Jaanus Lensment

Välisminister Keit Pentus-Rosimannus tabas naelapea pihta, kui tunnistas pressikonverentsi avalauses, et muud võimalust kui tagasi astuda tal tõesti polnud. Sellele järgnenut võiks vaadata juba läbi skepsiseprillide. Näiteks pole kahtlust, et lisaks valitsuse päästmisele kahtlusevarjust tagab taandumine Pentus-Rosimannusele võimaluse tulevikus taas ministriks tõusta ja Rosimannuste kestmise poliitilise perekonnana. Samasse arsenali kuulub uinutav retoorika, nagu oleks Autorollo saaga tühine tsiviilvaidlus sellest, kes peab maksma mõned võlad. 70-leheküljelise otsuse taga hõõgub hoopis teist masti probleem: kas poliitladviku kaks põhitegijat on või ei ole oma perekonna päästmiseks orkestreerinud häbitu pettuse? Paradoksaalsel kombel otsustab riigikohus nüüd mitte ainult tsiviilvõla, vaid tipp-poliitiku käte puhtuse üle.