Tallinna troll. Esimese kaksiktrolli esimene tööpäev veebruaris 1981, 5. liinil Tehnika tänaval.

FOTO: Aare Olander.

Tuleval nädalal möödub 50 aastat päevast, mil Tallinnas Estonia lõpp-peatuses avati pidulikult esimene pealinna trolliliin. Ajalugu meenutab ühistranspordi ajalugu põhjalikult uurinud Aare Olander.

Trolliliikluse rajamine Tallinnas tuli päevakorda õige varsti pärast nõukogude võimu uut algust pärast Teist maailmasõda. 1946. aastal valmis Tallinna generaalplaani projekt, kus linnatranspordi arengu ühe variandina oli pakutud ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist.

Esialgsed plaanid luhtuvad

Liiklustrusti peainsener Osvald Miina lubas Õhtulehes (2.09.1946), vastates küsimustele «Mida näeb viie aasta plaan lähemalt ette elektriautobuste osas? Kuhu on kavas trolleibused esijoones käiku panna?»: «Juba tuleva aastal saame 10 trolleibust ning ehitame 5 km pikkuselt õhuliini. /…/ Trusti juhtkonna ettepanek on, et eeskätt saaks ühenduse Tallinn Piritaga, silmas pidades linnalähedase kuurordi tähtsust ja Merivälja ning Kloostrimetsa kui tihedasti asustatud rajoonide elanikkonna huvisid. Projekteerijate seisukoht on aga luua trolleibuseühendus kõigepealt Tallinna ja Kopli vahel, kuna Kopli trammiliini elektrifitseerimine võtab kaua aega ning Kopli kui meie suuremaid tööstusrajoone vajab paremat ühendust kesklinnaga.»

Mõlemad liinivariandid said sisse IV viisaastaku (1946-1950) plaani ja märtsis 1947 ilmus Eesti NSV Ministrite Nõukogu korraldus alustada 10 päeva jooksul trolliliini projekteerimist.

Trassi eelprojekt – Meriväljalt Pirita tee, Leineri (Poska), Gonsiori tänava, Estonia, Kaarli ja Toompuiestee kaudu Balti jaama – sai kiiresti valmis, juhtmerullid kontaktvõrguga saabusid trammidepoo õuele, aga projekteerimine jäi ometi pooleli – eelkõige seetõttu, et Gonsiori tänava väljaehitamine viibis, aga kindlasti oli raskusi ka rahade leidmisega.

Trolliliini ulatusse ei jäänud ju ühtki suuremat tööstusettevõtet, kellelt toetust küsida või kelle tööliste vedamisega liini hädavajalikkust põhjendada.

Trammitrusti plaaniosakonna juhataja Heino Meressoo lubas Õhtulehes 3. novembril 1954: «Lähematel aastatel hakkab Tallinna Linna Trammi- ja Trollibussitrust õigustama ka oma nime teist poolt. Plaanis oli küll ette nähtud ehitada juba tuleval aastal trollibussiliin Piritale, kuid seoses Lomonossovi /Gonsiori/ tänava laiendamistööde edasilükkamisega, kustkaudu pidi kulgema trollibussiliin, lükatakse mõne aasta võrra edasi ka Balti jaama – Pirita trollibussiliini ehitamine. Esimene trollibussiliin rajatakse 1956. aastal järgmisel marsruudil: Paldiski mnt. – Toompuiestee – Võidu väljak – Stalini väljak – Merepuiestee – Rannamäe tee kaudu tagasi Toompuiesteele ning Tehnika Rohu ja Telliskivi tänava kaudu Ristiku tänava koolimaja juurde.»

Teistel on, meil mitte

Paraku jäi trolliliiklus ka 1956. aastal avamata. Trammitrust väljendas rahulolematust kirjas Eesti NSV Plaanikomisjonile: «Ei saa kudiagi nõus olla ka Riikliku Plaanikomisjoni seisukohaga jätta käesoleval viisaastakul /1956-1960/ jälle Tallinn ilma trollibussita.

Samal ajal kui meie naabervabariigi pealinnas Riias sõidab trollibuss juba kümnendat aastat, Vilnius saab trollibussi Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 39. aastapäevaks, on trollibussi liinide ehitusega Tallinnasse jõutud ainult niikaugele, et see on olnud kahel eelmisel viisaastakul vaid ENSV rahvamajanduse arendamise viie aasta plaanis. ./---/

Riia trollibuss teenindas möödunud aastal üle 50 miljoni reisija ning andis üle 11 miljoni rubla kasumit, kaks korda rohkem kui maksavad Riia 60 trollibussi kokku. Meie kandsime aga mullu «korstnasse» 133 tuhat rubla aegunud trollibussiliinide eelprojektide eest. Peatselt valmib uus projekt /Hipodroom – Stalini väljak – Balti jaam – Ristiku/... Veel ei ole hiljaks jäänud ettevalmistustööde tegemiseks trollibussiliikluse rajamiseks Tallinnas 1958. aastal.»

Esimesed trollid

1959. aastal prognoositi trammitrustis sellesama liini käikuminekut 1962. a., edasi aga 1966. a. liini Piritale ja 1972. a. Mustamäele. Prognoosi kinnitas ENSV Ministrite Nõukogu määrus 8. detsembrist 1959.

Nüüd hakkasid asjad liikuma, esialgu küll väga vaikselt. 1961. aastal sai selgeks, et ringliini Mere puiestee kaudu ümber vanalinna ei tule, Hipodroomilt algav trolliliin lõpeb Estonia teatri ees. Veebruaris 1961 algas alajaama ehitus Tehnika 39, 1962. aastal pandi püsti esimesed 10 trolliliini masti.

ZIU-5 tollasel Võidu, nüüd Vabaduse väljakul augustis 1967. Foto:

FOTO: Wolfgang Schreiner

Jaanuaris 1964 käisid Trammide ja Trollibusside Valitsuse tööga tutvumas Johannes Käbin, Artur Vader, linnapea Johannes undusk ja kommunaalmajanduse minister Arseni Blum. Seltsimehed tundsid huvi trolliliini ehitamise vastu, muuhulgas uuriti, ega trolliliin ei sega EKP Keskkomitee tööd (tollal asus see praeguses linnavalitsuse majas Vabaduse väljakul) ega lippude ja loosungite kandmist mai- ja oktoobriparaadil.

Rahunenud külalised andsid trolliliini ehitusele oma toetuse ja Täitevkomitee otsus 15. maist 1964 pani asjad kiiresti liikuma. Trolliliin sai juuniks 1965 valmis ja 10. juunil saabusid raudteeplatvormidel kaubajaama 9 trollibussi. Need ei olnud mitte Tšehhoslovakkia Škodad, nagu esialgselt oli tellitud, vaid Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud ZIU-5.

Trollid veeti veoauto sabas Pärnu maantee viadukti alla hoiule, samas trammidepoos seati and sõidukorda. Trollipargile oli maa-ala Paldiski maantee 48a krundil eraldatud juba 1957. aastal, kuid ehitusega polnud veel algustki tehtud. Ajutine profülaktoorium seati sisse Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti laohoones Ädala 7, samasse paigutati kolm vagunelamut.

Esimene proovisõit trollidega tehti 25. juunil, Hipodroomi ees tõstis vooluvõtjad troll nr.2, roolis Eldur Lehtmets. Liini pidulik avamine toimus Estonia lõpp-peatuses 6. juulil kell 12. Lindi lõikasid läbi täitevkomitee esimees Johannes Undusk ja TTTV juhataja Heinrich Gustavson. Troll nr.6 Ants Soone juhtimisel, tema järel nr.5, 4, 8 ja teised asusid teele Hipodroomi poole. Kokku õpetati Riias välja 27 trollijuhti, juhiluba nr.1 kirjutati välja Ants Valdre nimele, kes sai trolliliikluse ülemaks.

Üha uued liinid

Trolliliikluse arengukavad 1966. aastal enam Pirita liini ette ei näinud, nüüd oli esiplaanil Mustamäe liin mööda Sõpruse puiesteed ja Vilde teed. Endiselt oli päevakorras ka ringliin ümber vanalinna. Mustamäe liiniga läks kiireks aprillis 1967, kui otsustati, et trammi Mustamäe teele ikkagi ei tule.

Kuna Endla tänav vajas laiendamist ja uut teekatet, veeti trolliliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trolliliin nr.2 avati 31. oktoobril 1967. Endla tänava ja Akadeemia tee said valmis trolliliikluseks suvel 1969, siis pandi käiku ka trolliliin nr.3 Estonia teatri eest Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed. Balti jaama liini said trollid hakata proovima 6. novembrist 1970. Kuna trollipargi ehitus oli pooleli ja 79 trollist vaid 56 käiku antud, ei jätkunud esialgu trolle Mustamäe – Balti jaama liini jaoks. Nii hakkas 15. detsembrist sõitma liin nr.4 Balti jaamast Estonia teatrini.

Detsembri lõpul 1970 kolisid trollipargi töölised uude depoosse Paldiski maanteel. Meeste riietus- ja duširuum paigutati laoruumi ning naiste oma sadulsepa töökotta. Väravavalve kolis vanasse trammivagunisse, sissetulekosakonna jaoks toimetati parki vagunelamu. Trollipargi administratiivhoone anti TTTV-le üle 19. jaanuaril 1973, juunis sai valmis ka söökla Troll.

100 trolli teenindamiseks mõeldud depoos jätkus ruumi kõigile 79 trollile, nii et nüüd sai ka kavandatud Balti jaama liinid käiku lasta: 25. märtsist liin nr.4 mööda Sõpruse puiesteed ja 25. augustist liin nr.5 mööda uut Mustamäe tee liini, mõlemad Mustamäe lõppu. Endine 4. liin pandi kinni, kuna sõitjaid oli vähe ja liin kattus täies ulatuses Balti jaam – Lennujaama bussiliiniga nr.22.

Mustamäe lõpp-peatus 8. novembril 1967, nädal pärast Mustamäe trolliliikluse avamist. Vaade praeguse lõppjaama hoone eest. Foto:

FOTO: Eesti Filmiarhiiv

Uue depoo otsingud

IX viisaastaku (1971-1975) arenguperspektiive arutati linna täitevkomitees jaanuaris 1972. Väike-Õismäe trollikompleksi rajamiseks oli viisaastakuplaanis ettenägelikult juba 1,7 miljoni rubla eest ehitus-montaažtöid ette nähtud.

Selle summa kulutamine eeldas kõigepealt kokku leppimist Balti Raudteega, et trollidel lubataks Paldiski maanteel ja Ehitajate teel üle Harku–Kopli raudtee sõita.

Raudteelased ootasid seitsme meetri kõrguste konteinerite kasutuselevõtmist ega andnud seetõttu trolliliinidele kooskõlastust. Kuna selles küsimuses lahendust esialgu ei paistnud, otsustati forsseerida uue trollidepoo projekteerimist ja ehitamist.

Kaalumisel olid krundid ka tulevase loomaaia alal Veskimetsas ning Leivatehase kõrval Kadaka ja Akadeemia tee ristmiku lähedal, aga sobivaimaks peeti siiski maa-ala Mustamäe ja Linnu tee nurgal, kuhu 1960-ndail oli veel uut trammidepood kavandatud.

Enne Õismäe liinide ehitusele asumist otsustati täitevkomitees rajada 1973. aastal trolliliin Marxi puiesteele (Sõle t.), samuti ringliin kesklinnas (Estonia pst. – Laikmaa t. – Pärnu mnt.) TTTV asuski selle suurejoonelise kava elluviimisele, tellides Kopli liini jaoks hulga seadmeid ja materjale. Kuna aga täitevkomitee, plaanikomisjon, kommunaalministeerium ja teised partnerid asjasse hoopis «rahulikumalt» suhtusid, pidi TTTV juhataja Olev Tammaru linnapeale Ivar Kallionile septembris 1972 abipalve saatma: «Palume Tallinna Linna TSN Täitevkomiteed kiiresti lahendada praegused takistused, või kui see võimalik pole, siis õigeaegselt ära öelda tellitud seadmed ja materjalid, kuna nende saabumine asetab TTTV suurte rahaliste raskuste ette.»

Tegelikult ei teostunud neist plaanidest mitte midagi ei IX viisaastakul ega järgmise viisaastaku neljal aastal.

Trolliga Õismäele

Otsus Õismäe liini ehituse kohta tuli ootamatult veebruaris 1979, osalt tänu teatele, et Harku–Kopli raudtee on kavas peatselt likvideerida. Töö algas ilma valmis projektita, ilma seadmete ja materjalide õigeaegselt vormistatud tellimusteta, ilma remondibaasita uutele trollidele, rääkimata trollipargist Mustamäe teel. Taksopargi ring oli ümber ehitamata, mistõttu ei saanud üles panna kontaktliini Endla tänavale Hipodroomi suunas.

Kõigele vaatamata oli 1980. aasta juuli alguseks liin mööda Paldiski maanteed Õismäele valmis ja 4. juulil kogunes trollide rivi Seevaldi ette. Liini avasid linnapea Albert Norak ja TTTV juhataja Olev Tammaru. Trolliliin nr.6 sõitis esialgu linna suunas mööda Paldiski maanteed ja Toompuiesteed Estonia teatrini. 1. juulist 1981 läks käiku otseliin Endla tänaval Taksopargi ja Hipodroomi vahel. 1. oktoobrist 1983 pikendati 6. liin Kaubamajani, lõpp-peatus seati sisse Kunstiinstituudi ette. 10. detsembrist 1980 avatud trolliliin nr.7 Balti jaama käis esialgu mööda Õismäe Läänemagistraali ja ainult tipptundidel. 1. juulist 1981 on see liin käigus oma tänasel kujul.

Liin nr.8 mööda Läänemagistraali ja Paldiski maanteed Võidu (Vabaduse) väljakule pandi käima 1. juulist 1982.

Ekspresstrollid

1982. aastal kerkis päevakorda uus mõte: välja ehitada täiendav kontaktliin Sõpruse puiesteele ning miks ka mitte Mustamäe teele ja Paldiski maanteele, et saaks käima panna ekspresstrolliliinid. Vabanevad bussid ekspressliinidelt nr. 11, 9 ja 46 oleks siis saanud suunata Lasnamäele.

TTTV kirjas täitevkomiteele oldi ideega põhimõtteliselt nõus, eeldusel et trollide üldarv kasvaks 76 ühiku võrra. Juhust kasutades tuletati samas kirjas täitevkomiteele meelde kõik kitsaskohad, mille vältimatut lahendamist trollide arvu suurendamine nõuaks. Kui ekspresstrollide idee ununes peatselt, siis kirjas nimetatud kitsaskohtadest sai üht-teist ka lahendatud: Paldiski maantee trollidepoo laiendamine, Mustamäe tee depoo käikuandmine, Keskuse tee lõppjaama Õismäe lõppjaama hoonete väljaehitamine, juhtide õppekeskuse rajamine Veerenni 36. Koos Keskuse uue lõppjaamaga sai 18. detsembril 1987 valmis ka trolliliin mööda Marxi puiesteed (Sõle tänavat) Koplisse.

Erilised Ikarused

Eesti iseseisvuse saabudes seisis trolliliiklus samasuguste probleemide ees, nagu kogu linnamajandus. Kujunenud uue poliitilise olukorra tõttu Škoda tehasest enam uusi trolle ega varuosi muidu ei saanud, kui välisvaluuta eest, kuid  rahapuudusel ei suudetud neid osta ja oldi sunnitud hakkama saama olemasoleva veeremiga.

Varuosade puudumise tõttu vähenes tunduvalt ka olemasolevate trollibusside remont ja hooldus, mistõttu kahanes järjekindlalt liinil sõitvate trollide arv. Trolliliikluse tippaastal 1988 oli liinidel korraga 160 trolli, 1995. aastaks kahanes see 94-ni.

Päris uute kaasaegsete trollide hankimiseks sõlmiti 1998. aastal leping Ikaruse tehasega viie «Ikarus-412T» trolli ehitamiseks. Suvel 1999 jõudsid uued trollid lõpuks kohale. Tegemist olid esimeste seda tüüpi trollidega maailmas. Ikarus-412 bussid olid tootmises alates 1996. aastast, trollidest aga valmis peale Tallinna partiid veel vaid 2002. aastal 15 masinat Budapesti.

Erinevalt Tallinna omadest, millele on monteeritud firma GANZ elektroonika, sõidavad Budapesti trollid Kiepe elektroonikaga. Nende haruldaste trollide käigushoidmisega on olnud pidevalt probleeme, seda enam, et firma GANZ lõpetas pankrotiga ja Ikaruse tehas pole pärast 2002. aastat enam ühtki trolli ehitanud.

Mõis trollide vastu

Trolliliinide võrgu laiendamisest on 1990-2000-ndatel vähe juttu olnud. Ainsa vähegi reaalse ideena oli kaalumisel trolliliin Õismäe ja Mustamäe vahel mööda Ehitajate ja Tammsaare teed, mida 1998. aastal toetasid Haabersti ja Mustamäe halduskogud., kuid linna toetust ettevõtmisel polnud ja see ei teostunud.

Küll aga kestis läbi 1990ndate diskussioon trolliliikluse otstarbekuse ja tuleviku üle. Avaldati arvamust, et uusi trolle saab soetada vaid eritellimusel ja see on väga kallis, kasutatud trolle aga praktiliselt saada ei ole. Trollide ekspluateerimise kulusid hinnati bussidega võrreldes 30-40 protsenti suuremateks. Trolle oma kontaktliinidega peeti kohmakaks ja tavasõidukeid takistavaks.

Kui oktoobris 1999 astus ametisse Jüri Mõisa linnavalitsus, tehti trolliliikluse jalgealune päris tuliseks. Oma sõnavõtus 15. detsembril ütles Jüri Mõis, et trolle kasutatakse üksnes endistes sotsialismimaades. Lääneriikides olevat ta trolle kohanud vaid Šveitsis Genfi linnas.

«Trollibussi käigushoidmine on ligikaudu 30 protsenti kallim kui tavaline buss. Trollibusse kasutavad vaid majanduslikult ebaadekvaatsed või siis väga rikkad omavalitsused. Ma saan aru küll, et trollibussid kuuluvad mingis mõttes Mustamäe ja Õismäe elanike elustiili juurde, kuid nad on liiga kallid.» (Postimees, 16.12.1999). Tõendamaks, et bussiliini ülalpidamine on trollist odavam, lõpetas linnavalitsus 1. aprillist 2000 lepingu TTTK-ga 8. trolliliini teenindamiseks, selle asemele tuli 22. bussiliin TAK-i bussidega.

Juunis 2000 otsustas linnavalitsus edasi minna liinikonkurssidega. Võistupakkumine kuulutati välja 28. septembril 2000. Pakkumisele läks Kadaka ja Õismäe liinide (sealhulgas trolliliinid 6 ja 7) teenindamine alates 1. jaanuarist 2002. Autobussikoondis ning Trammi- ja Trollikoondis pakkumiskutset ei saanud, nende osavõtt konkursist oli välistatud. Viiest laekunud pakkumisest valiti välja Õismäe liine teenindama SL-Bussiliinid, Soome bussifirma Savonlinja Oy tütarettevõte. Kadaka liinid läksid MRP Linnaliinidele. Paraku selgusid peatselt konkursi õiguslikud puudujäägid, mille tulemusel SL-Bussiliinide liinileping tühistati, kohtu kaudu 100 miljonit krooni kahjutasu nõudnud SL-Bussiliinid jäi kaotajaks ning lõpetas pankrotiga.

Viimased uued trollid

Trollid tulid sellest loost puutumatult välja ning 2000-ndatel muutus trolliliiklus vaikselt, aga järjekindlalt kaasaegsemaks. 2002. aastal algas kandiliste Škoda 14Tr trollide mahakandmine, 10 sellist trolli müüdi Kaunase trollipargile. Alates detsembrist 2002 on trollipark saanud täiendust Poola firmas Solaris kokku pandud trollide näol. Alguse sai ettevõte 1994. aastal firma Neoplan Poola esindusena, 1999. aastal valmis Solaristele tänaseni ainuomase disainiga linnaliinibussi prototüüp. 2001. aastast tegutseb Poznańi lähedal Bolechowos asuv tehas Solarise nime all. Tallinn on Solariselt soetanud 51 trolli. 3. ja 6. liinil mindi üle pikkade liigendtrollide kasutamisele.  2010. aasta 6. juulil tähistati pidulikult trolliliikluse 45. juubelit, samal päeval anti käiku kolm viimast Solarise trolli. Seistmest sel aastal ostetud trollist olid neli juba varem liinile jõudnud..

Need jäidki Tallinna viimasteks uuteks trollideks.  30. november 2012 oli 2. trolliliini viimane tööpäev, vajadus käima panna buss Mäealuse tänavale lubas trolli sujuvalt asendada 24. bussiliiniga.  Veebruaris 2014 katsetati Tallinnas esmakordselt elektribussi prototüüpi, Poola firma LBus Ltd. mudelit CS10E.

Järgnesid mitme Volvo ja MANi hübriidbussimudeli katsesõidud, viimati kevadel 2015, ja mais, vahetult Tallinna trolliliikluse 50. aastapäeva künnisel, sõlmiti Volvo firmaga hankeleping 24 hübriidbussi soetamiseks. Need bussid on kavas 2015. aasta lõpul käiku panna Õismäe trolliliinidel, mis lubaks lõpuks maha kanda ENSV lõpuaastatel soetatud Škoda trollid.

Praegusaja Tallinna troll. Foto:

FOTO: Peeter Langovits