Juhtkiri: külma õhku Moskvast

Vene riigiduuma võttis reedel 439 poolthäälega vastu üpris pretsedenditu Soome-vastase avalduse, mille ajendas tõik, et duuma spiiker Sergei Narõškin ja veel neli Vene poliitikut ei saanud luba osaleda 5.–9. juulini Helsingis toimuval Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) parlamentaarse assamblee aastakogunemisel. Neile Vene rahvaesindajatele on pääs Soome suletud, kuna Euroopa Liit on kehtestanud neile piirangud Ukraina-vastase tegevuse eest.

Muidugi on kahetsusväärne, et 40 aastat pärast Euroopas pingelõdvendust toonud Helsingi lõppakti allakirjutamist ei saa toonase protsessi järglasest OSCEst foorumit, mis pakuks võimaluse hajutada muresid meie maailmajao riikide suhetes. Kuid Vene duumasaadikute valjud pahameelehüüded sel puhul on võrdsed krokodillipisaratega – tuleks vaadata peeglisse, et näha neid, kelle tegevus on praeguse olukorrani viinud.

Teiseks on põhjendamatu suunata pahameelevoog Soome vastu, kellele on heanaaberlikud suhted Venemaaga alati tähtsad olnud ning kelle juhid on aktiivselt tegutsenud, et ka keerulises olukorras siiski kontakte hoida. Et süüdistuste silmakirjalikkust mõista, tuleb lihtsalt avada ametlik Euroopa Liidu Teataja ning lugeda sealt ELi nõukogu rakendusmäärust 21. märtsist 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega. Selle dokumendiga lisatakse nimekirja isikutest, kelle vastu sanktsioone rakendatakse, ka riigiduuma spiiker Sergei Narõškin. «Toetas avalikult Vene vägede kasutamist Ukrainas. Toetas avalikult Venemaa ja Krimmi taasühinemise lepingut ja seonduvat föderatsiooni põhiseadust,» loeme tema nimekirja lisamise põhjendusest. Kõnealune määrus on aga «tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides».

Seega on Soome, kelle osalusel need piirangud enam kui aasta eest kehtestati, kohustatud neid rakendama nagu ükskõik milline teinegi Euroopa Liidu liikmesmaa. Riigiduuma spiiker Narõškin parem arvestagu, et kuni sanktsioonid kehtivad, ei ole ta meie ühenduse  territooriumil teretulnud. Asjaolu, et Helsingis on tegu OSCE, aga mitte Euroopa Liidu kohtumisega, ei anna ettekäänet Narõškinit ELi territooriumile lubada. Soovi korral võinuks Venemaa hõlpsalt koostada delegatsiooni poliitikutest, kes pole sanktsiooniloetelus.

Riigiduuma avalduses väidetakse, et Euroopa «ebasõbralikku» poliitikat Venemaa suhtes viiakse ellu paljuski Washingtoni taktikepi järgi. See, et kõiges on süüdi Obama või «gosdep» ehk USA välisministeerium, on aga juba Venemaalgi muutunud anekdoodiks. Kas on Venemaal teed parandamata või ei jätku vajalikke ravimeid – ikka on süüdi Washington, aga mitte Kreml.