Jelena Skulskaja: kurtide maa ja pime talutaja

Jelena Skulskaja Foto: Mihkel Maripuu

Gribojedov kinnitas, et kuri keel on püstolist ohtlikum. Ent on ka sõnad, mis suudavad peatada seda, kes on juba kuke vinna tõmmanud. Sellised peatavad sõnad on jäänud planeedil vähemusse, leiab kirjanik Jelena Skulskaja.

Mulle tundus juba, et Ernest Hemingway ehk nagu teda semutsevalt kutsuti möödunud sajandi 60ndate-80ndate aastate kirjanduslikel koosviibimistel, vanakese Hami aeg on ammu mööda saanud ja igavikku vajunud. Ehkki ka mul on seniajani raamaturiiulis foto, kus habemik, kõrge kaelusega jämedakoelises kampsunis Hemingway joob oma lemmikrummi Bacardit. Mehelikkuse ja napisõnalisuse kehastus, telegrammistiili looja, mis paiskab pinnale, silma ette, vaid üksikud sõnad, jättes ülejäänud allteksti tarbeks.

Sestap ma loomulikult üllatusin, kui kuulsin, et kirjanik ja Von Krahli teatri näitleja Jim Ashilevi on valanud Hemingway jutustuse «Vanamees ja meri» draamavormi ning kaks teatrit, Tallinna Linnateater ja Von Krahl, on pannud jõud kokku, et tuua see lavale. Lavastajaks on debütant Martti Helde.