FOTO: SCANPIX

Priit Pärnapuu selgitab oma kommentaaris plagiaadivastase võitluse olemust ja eesmärke, Valeri Korbi plagiaadis süüdistava Disserneti tausta ning arutleb, mis võiks käesoleva juhtumi puhul edasi saada.

Dissernet Venemaal ja Vroniplag Saksamaal kuuluvad oma olemuselt samasse ritta selliste kodanike algatustega nagu seda on Teeme ära või Toidupank. Kui ühiskonnas on probleeme, mille lahendamisega vastavad institutsioonid ei ole mingil põhjusel toime tulnud, siis ühel hetkel tulevad kodanikud, kes oma võimete piires ja oma parima äranägemise järgi sekkuvad. Antud juhul on taustaks kõrgkoolide suutmatus plagiaadijuhtumeid ise avastada ja menetleda ja siiras soov parandada hariduse kvaliteeti.

Plagiaadi vastu võitlemise läbi on võimalik hariduse kvaliteeti parandada. Mehhanismi mõistmiseks tuleb tähele panna, et koolitööd ei ole ainult hindamise vahendid – kes saab viie ja kes saab kahe – vaid koolitööd on ka teadmiste ja oskuste omandamise vahendid. Kirjutades referaati või väitekirja üliõpilane omandab teema kohaseid faktilisi teadmisi ja omandab või kinnistab oskust leida asjakohast kirjandust, valida sobivad meetodid, viia läbi vajalikud katsed/ küsitlused ja matemaatiline analüüs jne. Kui koolitöö kopeerida, siis kõik need teadmised ja oskused jäävad paratamatult omandamata. Tehes plagiaadi vastase võitlusega kopeerimine võimatuks, sunnitakse üliõpilane koolitööd ise tegema ja seeläbi teadmisi ja oskuseid omandama. Tulemuseks on parem haridus.

Disserneti laadne liikumine ja tegevus on igati õiguspärane. Teadustöid tohib täiesti avalikult kritiseerida: tähelepanu juhtida, et valim on liiga väike, küsimustik valideerimata, matemaatiline analüüs vigane vms. Puudulikule viitamisele tähelepanu juhtimine on üks kritiseerimise vorm. Ja nii nagu vigast matemaatilist analüüsi võib klaarida aastaid hiljem, võib ka vigast viitamist klaarida aastaid hiljem. Korbi puhul kõne all olev kümmekond aastat ei ole midagi erilist. Vast kõige äärmuslikum näide puudutab Martin Luther Kingi. Aastal 1955 kaitses ta doktoritöö, 1968 ta tapeti. 80ndate lõpus annetas tema naine alles jäänud paberid Stanfordi ülikoolile. Nende paberite arhiveerimise käigus avastati, et Martin Luther Kingi doktoritööga on tõsiseid probleeme. Surnult kraadi ja diplomit ära võtma ei hakatud, kuid 1991 Kingi doktoritöö kaante vahele lisati ametlik ülikooli poolne tekst, kus on üles loetletud tööga seotud viitamisprobleemid.

Tuleks tähele panna, et Disserneti jms liikumiste teravik ei ole suunatud konkreetsete isikute pihta ja minevikku, vaid pigem ikka kõrgkoolide pihta ja olevikku. Sisuliselt esitatakse kõrgkoolide ultimaatum: kas te tegelete täna ise plagiaadijuhtumite avastamisega ja vältimisega või me klaarime neid samu tänaseid tõid ajakirjanduse vahendusel 30ne aasta pärast, kui tänastest üliõpilastest on saanud ministrid, parlamendi liikmed, presidendid.

Mis puudutab Disserneti laadsete liikumiste süüdistuste tõsiselt võetavust, siis tasuks tähele panna, et eksimise ruumi neil ei ole. Kui tõesti peaks ilmnema, et nad on kedagi alusetult plagiaadis süüdistanud, siis neist aktivistidest tehtaks päevapealt seepi. See, et Disserneti leht on suutnud kasvada kümnete või vist lausa sadade juhtumiteni, näitab, et nad tänaseni ei ole eksinud.

Eestis analoogset kodaniku algatust ei ole. Mina enda tegevust ei pea selliste liikumistega võrreldavaks. Mina olen ühe kõrgkooli töötaja ja ma olen katsun püsida kõrgkoolide eeskirjade ja käsuliini piires. Vajadus sellise liikumise järele on olemas.

Kokkuvõttes: motiivides, tõsiseltvõetavuses ja õiguspärasuses ei ole põhjust kahelda.

Mis Korbi juhtumist edasi saab?

Venemaa juhtumeid ma ei tea, kuid Saksamaa juhtumite pinnalt ma ennustan, et Korbile jääb kraad ja poliitiline karjäär alles. Poliitiline vastutus ja kaaspoliitikute hukkamõist on tulnud Saksamaal alles siis, kui vastav ülikool on töö plagiaadiks tunnistanud ja kraadi tühistanud. Ülikooli tegevus on aga väga tugevas korrelatsioonis avalikust huvist ja ajakirjanduse sekkumisest See ei ole ainult Eesti kõrgkoolide puudus, vaid üldisem teema, et kõrgkoolid ei ole just kõige agaramad plagiaadijuhtumeid avastama ja menetlema.. Kui plagiaadisüüdistus puudutab mõnd avaliku elu tegelast, siis ajakirjandus sekkub ja ülikoolid avaliku tähelepanu tõttu ka väga jõuliselt ja kiiresti tunnistavad töö plagiaadiks ja tühistavad kraadi. Kui plagiaadikahtlus puudutab mõnd endist üliõpilast, kes toimetab kuskil suvalisel palgatööl ja elab pereelu, siis aktivistid oma süüdistustega uudiskünnist ei ületa. Juhtum võib küll jõuda ülikooli seinte vahele, kuid sinna see sureb – kaks-kolm aastat läheb märkamatult mööda ja ülikool jätkuvalt uurib asja. Korbi puhul vene ajakirjanduse uudiskünnist juhtum ilmselt ei ületa ja eesti ajakirjanduse veergudel olev pahameel mingit vene ülikooli liigutama ei pane. Ja senikaua kui ülikool pole sekkunud, ei tule ka kaaspoliitikute hukkamõistu, rääkimata poliitikast lahkumisest.

Kui oleks komplekt Saksa ajakirjandus, Saksa ülikool ja Saksa poliitik, siis küllap Korbi väitekirja laadne töö tooks kaasa kraadi tühistamise ja poliitilise tegevuse lõpu. Paraku on komplekt: Eesti ajakirjandus, Vene Ülikool ja Eesti poliitik.

Võrdlus EMÜ ja TTÜ juhtumiga

Minu venekeele oskus on olematu ja seetõttu üksikasju ei tea, kuid Korbi juhtum tundub olema tublisti äärmuslikum.

Eesti ajakirjanduses esinev 280-st leheküljest 200 probleemset lehekülge on tavapäratu arvutus. Üldiselt on kombeks plagiaadi määra arvutamisel jätta arvestusest välja kõrvalised töö osad – tiitelleht, sisukord jms. Kui võtta arvesse üksnes väitekirja sisuline osa, siis tuleks rääkida 280ne asemel ~215st ehk Korbi töö puhul probleeme tundub olema enam-vähem kõikide lehekülgedega. EMÜ ja TTÜ puhul vastav protsent jääb kuhugi 50 ja 60 vahele. Saksamaal on kraade tühistatud ka 15-20 protsendi tõttu.

Iseloomu poolest ka Korbi juhtum on tublisti raskem – EMÜ ja TTÜ juhtumi puhul oli probleem enamasti lõikude tasandil ja vaid üksikutes kohtades puudutas terveid lehekülgi. Korbi puhul on aga vist terveid peatükke kopeeritud. EMÜ ja TTÜ puhul oli kopeeritud natuke siit ja natuke sealt ja siis need kokku pandud, kuid Korbi puhul ei leia isegi sellist paljudest ühe kokku panemist.