Riho Unt, kes on viimaste nädalate jooksul võitnud tunnustust nii Zagrebis kui Annecys, kahel maailma animafilmide tippfestivalil, ei tee mitte lihtsalt nukufilme – ta vääristab maailmas ka eesti kirjandust.
Üksiku Undi ulg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänu temale on kaante vahelt ellu ärganud Popi ja Huhuu, Põhjakonn, Saamuel Pliuhkam… – hulk traagilisi, koomilisi, mütoloogilisi tegelasi. Unt on ekraniseerinud Tuglast, Lutsu, Kreutzwaldi, kahel korral Tammsaaret.
Alati ei pea lugusid välja mõtlema, kui on olemas sellised suurepärased tekstid, ütleb vanameister ise. Tema viimasest saavutusest, Popist ja Huhuust jutustava novelli põhjal valminud filmist «Isand» kuuleme ilmselt veel nii mõndagi. Zagrebis žüriis olnud inglanna Leslie Felperin on seda nimetanud igatahes südantlõhestavaks.
Kahju, et selliseid Unte, kes eesti kirjanduse varasalve süveneks, meie filmis ikka veel nii napilt on.