Kas Kreml usub sõnu või tegusid? Praegu saavutatu, et USA paigutab Eesti ladudesse ühe kuni 150 võitlejaga kompanii varustuse, oleks olnud kohane 3-4 aastat tagasi, aga praegu peaksime kõnelema juba sellest, et Eestis paikneksid alaliselt teiste NATO riikide üksused, rääkis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asedirektor Martin Hurt.
PÄEVAINTERVJUU: praegustest sammudest Kremli heidutamiseks ei piisa
/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
26. juuni 2015, 18:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõjalise heidutuse mõttes pole tegu piisava sammuga. Siiski on Martin Hurda sõnul tegu olulise poliitilise signaaliga, mis näitab seda, et NATO tervikuna suhtub nii Balti riikide kui kõigi liitlaste kaitsmisse tõsiselt. «Iseasi, kas Moskvale loeb välja öeldud kavatsus ja tahe, või hindab Moskva rohkem tegusid,» ütles Martin Hurt.
Miks pole pärast häirekella kõlamist Krimmist toodud jõuliselt ja kiiresti üksusi idapoolsete liitlaste kaitseks, ehkki NATO’l tervikuna on pidevalt püssi all miljonid sõdurid?
Martin Hurda sõnul on otsustamise suhtelise aegluse ja ettevaatlikkuse taga nii poliitiliste kui sõjaliste juhtide külma sõja järel kujunenud harjumused ja hoiakud – on harjutud sellega, et suurt sõjalist vastasseisu pole. «Neil kulub aega, et ümber orienteeruda,» ütles Hurt. Lisaks ei tasu Hurda sõnul unustada, et Venemaa pole ainus oht, mida NATO riigid kogevad ning ka lõunapoolsetele liitlastele tulebki pidevalt selgitada, miks meie prioriteet on oluline.