Andrus Karnau: Vormsi uus laev

Andrus Karnau Foto: Pm

Vormsi ja mandri vahet käib nüüd uus parvlaev, ilus sinivalge, Eestis ja Lätis tehtud, aga mured on ikka vanad. Laev ei taha autosid ega busse peale võtta, sest ei jaksa kanda. Ruumi tekil oleks, aga sõidab ikka pooltühjana ja metsaveo- või turismifirma peab järgmist reisi kaldal ootama.

Tehniliste näitajate järgi võtab uus parvlaev tekile autosid kuni 90 tonni, eelmise vedaja parvlaeval Reet oli see näitaja kuni 60 tonni. Seega suudaks parvlaev kanda poole rohkem, aga tegelikult siiski mitte. Pole raske arvata, kui suur on kaubavedajate pahameel, kui auto kaile ootama jäetakse.

Üks Vormsi uue parvlaeva Ormsö murede põhjus on kere kuju. Laev on suhteliselt madala süvisega, aga üsna kõrge pealisehitusega. Merd teadvad inimesed ütlevad seepeale kohe, et sellise ehitusega alus pole kõige mõistlikum. Tuult püüdvat purjepinda laevakülgedena on palju, aga süvist vähe. Ometi kinnitab Ormsö kapten, et laev sõidab hästi ka tugevas tuules. Kui tekil autosid pole, pumbatakse laeva ballasttankid vett täis ja nende raskus hoiab laeva stabiilsena.

Ormsöga sõitva Väinamere Liinide praegune selgitus veomasinate mahajätmise kohta ongi selline, et kui pooltühi laev sildub sadamas, sealt aga tahab peale sõita juba terve laevatäie jagu autosid, pole võimalik laeva ballasttanke piisavalt kiiresti tühjaks pumbata. Kuna  laevafirma tahab iga hinna eest sõidugraafikust kinni pidada, siis ei jäägi kaptenil muud kui veoauto või turismibuss maha jätta. Edasine on juba insenertehniline küsimus, et kas ballasttanki viivad torud võinuks olla jämedamad, et neid saaks kiiremini täita-tühjendada.

Peale ballasttankide pumpamise on küsimus ka selles, kas laeva kütusepaake peab täitma kord kuus täitma või võiks seda teha sagedamini. Iga tankimine maksab, mistõttu laevafirma tahaks seda teha võimalikult harva. Peale selle on küsimus, kas laev peab ikka minutipealt välja sõitma. Ormsö kapten ütleb graafikust kinnipidamise kohta ilusasti, et kui laeval on inimene, kes tahab lennukile jõuda, siis tema seda riski ei võta, et inimene maha jääb. See on õige, aga vormsilastel on keeruline mõista, et kui riik ehitas laeva saarerahva jaoks, siis miks ei võiks laev sadamas veerand tundi hilinejat oodata või ka ballasttanke tühjaks pumbata.

Uus asi on alati ilus. Nii ka Vormsi Ormsö on kenam ja puhtam ja avaram kui päevinäinud Reet, mis aastaid usinalt saare vahet käis. Kui norida, siis pingid on välitekile pandud nii tihedalt, et istuma ei pääse, aga see pole suur mure.

Ormsö on üks paljudest uutest parvlaevadest, mille valitsus on otsustanud tellida. Kui seni käisid asjad nii, et riik tellis parvlaevaveo saartele erafirmalt koos laevaga, siis uue ärimudeli järgi on laevad riigi omad, erafirmalt tellitakse vaid laevade töös hoidmine. Vormsile sõidab riigi laevaga praegu Vjatšeslav Leedo firma Väimere Liinid. Tulevast aastast hakkab riigi laevadega suursaarte vahet sõitma Tallinna Sadama tütarfirma. Kas uus mudel tuleb kokkuvõttes maksumaksjale odavam või kallim, on praegu keeruline öelda.

Mida on lihtne öelda, aga keeruline teostada, on aga uute laevade tellimus. Ormsö sai äsja valmis, laeva eluiga on 30 aastat või enamgi. 30 aasta peale kaubaveomahte ja reisijate hulka ette näha on võimatu, aga kümneaastase ettenägemisega võiks ometi teha. Praegune olukord kaubaveol on aga kahjuks kurb näide, kuidas tellija ettenägemisvõime on väga lühike olnud. Kuidas teisiti aru saada, miks on laev ehitatud nii, et kui ta pooltühjalt sadamasse sõidab, siis kohe tagasisõiduks täislasti peale võtta ei ole võimalik. Peab ootama, pumpama ballastvett, pumbata aga pole aega, sest keegi tahab Vormsil lennukile minna...

[Ankur]