Eesti parempoolsed poliitikud ja meedia on Läti valimistulemustest välja lugenud ka Ansipi partei ja valitsuse võidu Eesti järgmise aasta märtsivalimistel. Sestap tuleb ka minul sekkuda Läti siseasjadesse.
Edgar Savisaar: sekkumine Läti siseasjadesse
Läti valimistel said parempoolsed kõige rohkem hääli, kuid meid huvitav küsimus ongi selles, kuidas seda põhjendatakse. Meie parempoolsed seletavad asja ainult sealse peaministri Valdis Dombrovskise valitsuse hea tööga, aga on ka teisi tõlgendusi.
Osa analüütikuid näiteks arvab, et Läti parempoolsete võidu põhjuseks on Läti töötute massiline väljaränne teistesse riikidesse, mis on viinud rahuolematuse Lätist välja. Lätist on lahkunud ikkagi ligi 500 000 inimest, kõige aktiivsemas tööeas meest ja naist, kelle osavõtt valimistest oleks olnud küllaltki selge suunitlusega. Pigem parempoolsete vastu kui poolt.
Nende inimeste osavõtt valimistest oli selgelt väga nõrk. Uusemigrandid on hääletanud jalgadega. Teades nende inimeste meelsust, ei teinud Lätis ka riiklik valimiskomisjon midagi erilist, et neid hääletamisele kaasa tõmmata.
Teiseks põhjuseks võib olla see, et rahulolematu osa elektoraadist, eriti venelased, lihtsalt ei tulnud valimistele välja. Vasakpoolsed ja tsentrijõud olid oma võidus Läti valimistel sama kindlad nagu reformistid siin Eestis.
Nende poolel oli suurem osa meediast, alates võimsast PBKst ning lõpetades Diena ja mitme teise suure lehega, nad olid oma võidus väga kindlad, ja see vähendas oluliselt valijate motivatsiooni. Kõik tõsiseltvõetavad arvamusküsitlused näitasid vasakpoolsete ja tsentrijõudude võitu Lätis ja see neid uinutaski. Sama toimub Eestis Reformierakonnaga. Ja ma arvan, et ka nende toetuspind on valimispäeval kaugel sellest, mida kuulutavad praegused arvamusküsitlused.
Parempoolsed saavad kindlasti võimaluse oma valitsus Lätis moodustada, aga veel pole üldse selge, mis neil sellest välja tuleb. Igatahes Eesti reformistliku meedia kiire kuulutus, et jätkab senine koalitsioon, oli pigem soovunelm kui tõelisus.
Parempoolsetel on parlamendis 41 kohta, vasaktsentristidel aga 59 kohta. Sellises olukorras pole Aivars Lembergsi Talurahva ja Roheliste Liidu (22 kohta) võimalus teha valitsus mitte väiksem kui praegusel parempoolsel peaministril Dombrovskisel ja Läti padurahvuslastel (kaheksa kohta). Kas kohe või mõni aeg hiljem...
Vähe on pööratud tähelepanu Ventspilsi linnapea Lembergsi hiilgavatele tulemustele valimistel. Kindlasti mõjus omajagu ka tema märtrikuulsus. Dombrovskis ja tema mõttekaaslased andsid oma parima, et Lembergs trellide taha pista.
Miks peaks nüüd viimane minema liitu nendesamade parempoolsetega? Aga kuna tema käes on n-ö kuldaktsia ehk temast sõltub, kas parempoolsetel on enam üldse asja valitsusse või mitte, siis kahtlemata toimub põhiline mäng Lembergsi ümber.
Eelkõige just Lembergsi taltsutamiseks ongi Dombrovskis juba pakkunud võimalust valitsemises osaleda Koosmeele Keskusele. Läti isamaalased on seepeale küll kuulutanud, et siis nemad valitsuses ei osale, aga neist ei sõltugi seal enam midagi.
Koosmeele Keskuse koalitsiooni kaasamist on avalikkusele teadaolevalt vahendanud enne valimisi ka USA saatkond. Nemad on pigem kantud siirast murest, et palja parempoolse valitsusega jätkates pole Läti poliitilist stabiilsust tagada enam võimalik.
Tuleb tunnistada, et parteidistsipliini on Lätis tunduvalt vähem kui Eestis või Leedus, mistõttu palju sõltub ka nendest konkreetsetest inimestest, kes seimi on valitud. Seda enam, et ükski viiest parlamenti pääsenud poliitilisest jõust ei olnud tegelikult puhas parteinimekiri, kõik olid suuremad või väiksemad parteidevahelised valimisliidud.
Koalitsioonikõneluste tulemus sõltub sellest, kellel on paremad närvid ja tugevam organisatsioon, läbirääkimised tulevad pikad ja keerukad. Ennustan, et Läti president Valdis Zatlers hakkab venitama, kellele üldse teha ettepanek valitsuse moodustamiseks.
Valimistejärgses pressiteates kuulutas president, et tema sellekohased kõnelused parteidega algavad lähinädalatel. Need asjad ei ole nii lihtsad, nagu need siit Eestist paistavad. Igatahes parempoolse Eesti meedia rõõmuhõisked Dombrovskise valimisvõidu üle on vähemalt ennatlikud, kui mitte lühinägelikud.