Bussikonduktorist miljardäriks

Brian Souter Foto: Andrus Peegel

Inimestele meeldivad lood ajalehepoistest, kes on miljonäriks saanud, sest see annab usku ja lootust, et kõik on võimalik. Just sellise loo kangelane on Šoti miljardär Brian Souter (61). Sööritiitlit kandev mees, kes kasutab siiani nuppudega mobiiltelefoni (luubita) ja Tallinna nooblis hotellis toimuva pressikonverentsi ajal veab ise suure kõlari teise kohta, sest vana bändimehena käib võimendi vale paigutuse tõttu tekkiv vile talle närvidele.

Kui vanamoodsas eduloos alustab miljonär ajalehemüüjana, siis bussijuhi poja Souteri esimene töö oli kahekorruselise bussi konduktor.

Souter ei varja, et talle edu toonud ärimudel on inspireeritud odavlennufirmadest Ryanair ja Easyjet. Kui seni kalleid lennukipileteid on võimalik müüa nii odavalt ja sealjuures majanduslikult edukalt, siis miks ei peaks see võimalik olema kaugliini busside puhul, meenutas ta Tallinnas käies oma bussiäri algust.

Kaks kahekorruselist bussi Šotimaal ja korralik veebileht panidki aluse Souteri bussiärile. Praegu kuulub talle 13 000 bussi, mis vuravad nii Ameerika Ühendriikides, Uus-Meremaal kui ka Euroopas. Lisaks veel rongifirma Suurbritannias ja reisipraamiäri Bosporuse väinas.

Nüüd on ta otsustanud hakata oma odavate punaste bussidega vallutama Balti riike ja võtab esimesena ette Eesti. Miks? Avatud majandus ja pisike riik, kus enamik suuri linnu on pealinnast vaid paaritunnise bussisõidu kaugusel, kiidab ta Eestit.

Superbusi Eestisse tulek annab selget tunnistust sellest, et firma teab, kuidas äri ajada. Kuna praegu on kohalikud bussifirmad magusamad väljumised juba hõivanud, alustab Superbus oma sõite Tallinnas reisisadamast. Seal see piirang ei kehti, pealegi saab bussifirma võtta kerge vaevaga peale kõik laevalt tulijad, olgu need siis võõrsil töötavad eestlased või turistid, kes muidu peaksid kompsudega läbi linna bussijaama seiklema.

Ka sõidukite valik on Souteril hoolega läbi mõeldud. Firma kasutab alati kahekorruselisi busse, sest esiteks jäävad need inimestele hästi silma ja aitavad kaubamärki teadvustada, ilma et peaks reklaami peale raha kulutama. Teiseks on sellistes bussides poole rohkem kohti – 89 – ja seetõttu on võimalik müüa 40 piletit üliodava hinnaga, samas kui Eesti firmadele on jõukohane vaid mõne sellise pileti müük poole väiksema bussi kohta.

Ükskõik, kui muhe ja meeldiv Sir Brian Souter inimesena ka poleks, on selge, et tema odavate piletihindadega bussid toovad nii mõnelegi kohaliku bussifirma omanikule unetud ööd ja masendunud päevad. Arvata võib, et mitte ainult neile. Mõne aja pärast ka bussireisijatele, sest ilmselt lõpetab seni väiksemaski kohas peatunud buss sõitmise – nii kurb kui see ka poleks, bussifirmadele toovad tulu vaid suurte linnade vahel sõitjad. Sama juhtus eelmisel aastal Elroni uute rongide liinile tulekuga. Kuuldavasti on üks Eesti suuremaid vedajaid juba otsustanud sügisel Narva bussiliinil paarist väljumisest loobuda.

Millal see juhtub, näitab vaid aeg. Igatahes lubas Souter, et turunduse nimel raha kokku ei hoita ja paar esimest kuud on ta valmis kõiki reisijaid vedama ühe euro eest. Mis juhtub siis, kui Eesti bussiturg on vallutatud, näeme ilmselt varsti.