Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Suslaga otse Pärnu kesklinna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärnu kesklinn oli raudteejaama ümbruses aastal 1897 päris hõre. Tiigi tagant paistev ait on praegugi alles.
Pärnu kesklinn oli raudteejaama ümbruses aastal 1897 päris hõre. Tiigi tagant paistev ait on praegugi alles. Foto: Mehis Helme erakogu

Vanemad inimesed mäletavad veel aegu, kui susla käis lausa suvepealinna südamesse. Raudteel oli Pärnu kuurordiks kujunemisel ning tööstusettevõtete kiirele arengule hoo andmisel ülioluline roll. Kitsarööpmelise raudtee Pärnusse tulemist ja sealt minemist meenutab tehnikaloolane Margus Kruut.

Eesti esimese kitsarööpmelise, Pärnu-Valga raudtee ehitamisega alustati 120 aastat tagasi, mais 1895, ja see avati liikluseks aasta hiljem 6. oktoobril.

Pärnu esimene linnapea Oscar Alexander Brackmann (1841–1927) laskis Pärnu raudteejaama ehitada oma maja lähedusse, kuid maad Juurdeveo Raudtee Seltsile anda ei tahtnud. Seepärast tuli jaamahoone rajada endise bastioni alale, kust kunagine muldkindlustus veeti vana vallikraavi täiteks.

Sellest veidrusest hoolimata tuleb Brackmanni kiita, sest ta pani aluse Pärnu kuurordi plaanipärasele arendamisele. Ning peale selle, et tema valitsemisajal loodi linnale raudteeühendus, hakati Pärnus esimesena Vene impeeriumis plahvatusohtliku gaasi asemel kasutama tänavate valgustamiseks elektrit. Pärnu linnavalitsus oli võtnud eeskuju Waldhofi vabrikust, mis omakorda sündis tänu raudteele.

Tagasi üles