Allar Jõks, Carri Ginter: kriis on «läbi», trikitamine jätkub

Carri Ginter, Allar Jõks Foto: advokaadibüroo Sorainen

Riigikogus täna lõpphääletusele minev maksupakett on järjekordne näide pahelisest õigusloomest, kirjutavad Postimehe arvamusportaalis Allar Jõks ja Carri Ginter.

Täna on riigikogus kobarseaduse (eelnõu SE41) lõpphääletus. Ühe pauguga ja pikema jututa võetakse vastu omavahel seostamata eelnõud-majutusasutuste käibemaksu ja erinevate aktsiiside tõstmine, sotsiaalmaksu vähendamine ja madalapalgaliste maksusoodustused. Milleks selline sasipundar? Ainult nii saab tagada, et muudatuste üle ei toimuks sisulist arutelu.

Kaob võimalus iga muudatuse mõju eraldi kaaluda. Seotakse presidendi käed, kes ei saa põhiseadusega vastuolu tõttu jätta välja kuulutama üksikuid seaduseid vaid peaks tagasi lükkama terve paketi. See on aga suur vastutus.

Miks kobarseaduseid tehakse? 2011 viitas Eiki Nestor, et valitsus üritab nii mugavuse huvides lihtsalt riigikogust üle sõita. Eeskujust õpitakse.

Paheline õigusloome sai täiesti uue hoo masu ajal. Rasked ajad nõuavad raskeid otsuseid – arusaadav. Tänase retoorika kohaselt peaksid ajad justkui paremad olema. Mugav rada, millel kindlalt edasi sammuda, on siiski juba rohtu tallatud. Õigusriigi põhimõtete ohverdamine päevapoliitilistele kaalutlustele on muutunud harjumuseks. Koalitsioonilepingust on saamas midagi sarnast piiblile ja kindlasti midagi ülemat põhiseadusest. Aga kas me ei kuulnud õigesti, et lepinguga ei ole rahul ka selle autorid ise?

Riigikogu menetles 2012. aasta riigieelarve seadusega koos alkoholi-, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, kunstliku viljastamise, embrüokaitse seadust ja prokuratuuriseaduse muutmise seadust. Raju meelepaha peale lubas peaminister Andrus Ansip riigikogu esimehele, et selline praktika lõppeb. Rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas arvas, et edaspidi võiks asjad teistpidi käia ning eelarvega seotud seadused esitatakse valitsuse poolt eraldi seaduseelnõudena. Tänane eelnõu kinnitab, et õigele rajale tagasipöördumise aeg on määramata ajaks edasi lükatud.

Sarnast enesekindlust õigusriigi põhimõtete ignoreerimisel kohtame ka teistes riikides. Nii analüüsis Euroopa Kohus eelmisel nädalal Ungari seadust, millega viiekordistati ilma üleminekuajata üks maksumäär ja kehtestati lisamaks.

Euroopa Kohus ütles, et teenuste osutamise vabadust ei saa piirata riigieelarve tulude maksimeerimise eesmärgil. Teisisõnu ei tohi põhiõiguste piirangu eesmärgiks olla soov saada rohkem raha. Ungari valitsus varjas soovi riigieelarvet täita vajadusega piirata hasartmänge.

Euroopa Kohus rõhutas, et selleks, et loodavad piirangud saaksid olla seaduslikud, peavad nad olema sobivad ja ei tohi minna kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik. Seadus on sobiv üksnes juhul, kui see vastab tõepoolest huvile saavutada see eesmärk järjekindlalt ja süstemaatiliselt. Seda kõike peab seadusandja suutma kohtule tõendada. Millised tõendid tänase seadusemuudatuse kohta toimikus on?

Eelnõu nr 41 seletuskiri sisaldab mitmeid ebasiiraid põhjendusi. Näiteks rahvatervise kaitseks alkoholiaktsiisi tõstmine kõlab üllalt õõnsana. Eriti silmas pidades, et rahvatervise kaitse  võetakse kaitsekilbiks siis kui lubaduste katteallikaid napib. Sama kehtib trahvide mitmekordistamise kohta.

Milline on see «ülekaaluline» avalik huvi, millega põhjendatakse hea õigusloome tava eiramist? Vajadusega viia ellu valimislubadused ja  võtta maksumuudatused vastu pool aastat  enne jõustumist. Tuletame meelde, et taolise nõude eesmärgiks on tagada maksumaksjate põhiõigused. Seega eiratakse põhiseadust selleks, et meid kaitsta!

Täna on otsustatud välistada arutelu seadusemuudatuste üle riigikogus. Euroopa Kohtu otsuse valguses tuleb siis mõistlikud põhjendused esitada riigikogu asemel kohtule. Kohtunikel jällegi tuleb seadusandjale meelde tuletada piirid, mida põhiseadus poliitilisele tahtele seab. Ei meenu ühtegi näidet, kus kobarseaduse rakendamisel ei oleks ilmnenud vastuolu põhiseadusega.

Valitsuserakondade programmis on lubatud, et valitsusliit lähtub eelnõude menetlemisel Hea Õigusloome põhimõtetest. Tänane hääletus näitab, kui tõsiselt seda lubadust võetakse.

Allar Jõks on endine õiguskantsler, advokaadibüroo SORAINEN partner. Carri Ginter on Tartu Ülikooli Euroopa Liidu õiguse dotsent.