Juhtkiri: masu võrdsustav mõju?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
eesti kaart
eesti kaart Foto: PM arhiiv

Eile avalikustatud kohalike omavalitsuste võimekuse indeks näitab, et ehkki omavalitsuste võimekus erineb suuresti, on see 2008. ja 2009. aastal tasakaalustunud. Sellel on kaks põhjust. Esiteks on suuremad omavalitsused kaotanud majanduskriisi tõttu maksutulu. Teiseks jaotab meie regionaalpoliitika näiteks tasandusfondi kaudu raha ümber väiksemate ja vaesemate omavalitsuste kasuks ning pigem on püütud neile suunatud investeeringuid hoida ja kasvatada. Ääremaadel on heaolu indeksis arvesse võetud tunnuste järgi kasvanud, keskuste ümbruses jäänud samaks või isegi vähenenud.



Niisiis võib öelda küll, et masu on avaldanud kohalike omavalitsuste võrdluses mõningat võrdsustavat mõju. Kas see on hea või halb? Vaevalt et saaksime majanduskriisi nähtusena heaks pidada, ent vähemalt ei saa öelda, et kõige nõrgemad kohalikud omavalitsused oleksid jäetud kriisi ajal üksi ja abita. Ent kindlasti pole Eesti eesmärk ühtlane, aga nõrk tase.  

Riikliku poliitika ees on küsimused, kuhu seada rõhk toetuste jagamisel järgmistel perioodidel. Väikese omavalitsuse võimekus ei sõltu pikemas perspektiivis üksnes sinna ehitatavast rahvamajast või lasteaiast vaid  loomulikult eelkõige sellest, kuhu tekkivad uued töökohad. Maakondlike keskuste  tugevam edendamine võiks olla üks võtmetest, kuidas ääremaad ellu jääda saaksid.  Tõenäoliselt tulebki edasises regionaalpoliitikas selgemalt eristada ääremaadele ja linnadele suunatud poliitika.  

Koondindeksi koostajad väitsid, et võlakoormus ei ole peamine omavalitsusi eristav tunnus. Edetabeli tipus olevatel omavalitsustel on kõigil kõrge võlakoormus, ent ülejäänud tegurite tugevus positsioneerib nad ometi võimekaimate sekka.

Samas pole see väide ühene ja indeksis avalduvad ka omavalitsuste juhtimisvead. Näiteks Pärnu linn võiks oma eelduste poolest olla kolmas tõmbekeskus Tallinna ja Tartu järel. Ometi on Pärnu linn langenud edetabeli esikümnest välja juba 2008. aasta näitajate järgi ning eelmise aasta näitajad kukutasid linna 27. kohale.

Tähelepandav on Tallinna ümbruse valdade püsimine koondindeksi esikümnes, kusjuures eelmises indeksis neljandal kohal olnud Rae vald on tõuganud Tallinna linna kolmandalt positsioonilt. Jõelähtme vald on nihutanud Tartu linna koha võrra tahapoole.

Seekordne indeks on (osalt) pildistus masuaegsest omavalitsuste võimekuse erinevusest. Oluline on aga see, milline saab olema Eesti regionaalareng uues kasvufaasis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles