Kohus.

FOTO: Lauri Kulpsoo

Aprillikuus kõik on uus. Uus on õiguskantsler ja valitsus. Kutsehaiged aga on endiselt üksinda oma probleemidega. Neist ei ole juttu koalitsioonilepingus ega ka käimas olevas tööjõureformis, kirjutab MTÜ ÕPS Tartu Ühing juhatuse liige Lembit Auväärt.

Enim vaidlusi on tekitanud kutsehaigusega põhjustatud kahju ja hüvise arvutamine. Ei ole haruldased juhtumid, kui kutsehaige käib kohut neli-viis aastat ja sureb enne, kui kohtulahend on jõustunud. Tööandjad maksavad advokaatidele sageli kordades rohkem, kui nad peaksid maksma oma endisele töötajale, kellele nad on põhjustanud kutsehaiguse. Ilmselt tingib seda  pretsedendi hirm ehk kui tööandja on mõnele kutsehaigele maksnud, tahavad teised ka. Probleemi aktuaalsust näitab seegi, et riigikohus on sel aastal juba korduvalt käsitlenud kutsehaigete hüvise arvutamist, mõni kuu isegi mitu korda. 

Eesti valitsus võttis 10.06.1992 vastu määruse nr. 172, mis määras korra, kuidas arvutada keskmist palka ja kutsehaiguse hüvist.  Pärast võlaõigusseaduse kehtima hakkamist (01.07.1002) tekkisid vaidlused, kas seda korda võib edasi kasutada. Riigikohus on   korduvalt märkinud oma otsustes, et see kord enam ei kehti.

Oma eitavat kategoorilist suhtumist sellesse  redigeeris riigikohus 29.04.2015 (otsus 3-2-1-17-15)  ja tunnistas, et  kahju hüvise suuruse arvutamisel on võimalik kasutada selle korra sätteid, mis ei ole vastuolus võlaõigusseadusega. Pärast tosinat aastast vaidlust selle korra kasutamise kohta selgub, et need vaidlused olid alusetud.

Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 ja tsiviilkoodeks § 448).  

Vabariigi Valitsus ega Riigikogu ei ole  pidanud vajalikuks uut hüvise arvestuse metoodikat luua. Hoolimata tervikliku metoodika puudumisest tuleb läbida hüvise arvutamisel järgmised etapid:

  • Leida parameetrid selle olukorra iseloomustamiseks, kus oli kahju kannataja enne kutsehaiguse diagnoosimist. Eelpool märgitud kord võttis selliseks näitajaks keskmise palga, enne kutsehaiguse diagnoosimist, mis arvestati 12 täistöökuu palga alusel.  Meie arvates on see põhjendatud ja seda tuleb kasutada ka pärast VÕS-i kehtima hakkamist.
  • Meie riik on kehtestanud ka muid keskmise palga arvutamise juhendeid. Sagedamini viitavad tööandjad VV määrusele 11.06.2009 nr. 91 «Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord», kus keskmist palka arvestatakse viimase tööl oldud kuue kuu alusel.
  • Kutsehaigete puhul ei saa seda  kasutada, sest kutsehaige võib kahju kannatada aastaid, sageli kuni surmani. Sellest tulenevalt peaks arvestuse baasperiood olema pikem ja haarama endasse 12 kuud, et oleks arvestatud aastaaegade erinevused. See määrus ei näe ette võimalust jätta välja need kuud, kus inimene puudus töölt haiguse tõttu või muul seaduses ettenähtud põhjusel.
  • Kutsehaiguse puhul on küllaltki tavaline, et inimene  viimasel kuuel kuul on puudunud töölt just kutsehaiguse tõttu poole või rohkem tööajast. Eelpool viidatud riigikohtu lahendis (otsus 3-2-1-17-15) öeldakse otse, et seda  määrust ei saa hüvise suuruse arvestamisel kasutada.
  • Saadud keskmine palk tuleb vastavusse viia sissetulekute suurenemisega hüvise määramise ajal. Palk ja hüvis indekseeritakse. Indeksiteks võib kasutada mitmeid näitajaid. Sotsiaalkindlustusamet kasutab pensioniindeksit, 
  • Kindlaks määrata tuleb kahju suurus kuus. Kahju suurus määratakse töövõime kaotuse protsendina;
  • Konkreetse tööandja vastutuse määra kindlaks määramine, kui kutsehaiguse on põhjustanud töö mitmete tööandjate juures. Sellisel juhul arvutatakse iga tööandja puhul protsent töötatud aja alusel. Eeldatakse, et vastutuse määr on võrdne töötatud ajale;
  • Brutohüvise suurus kuus määratakse kindlaks keskmisest palgast töövõime kaotuse protsendi alusel.
  • Töövõimetuspensioni suuruse kindlaksmääramiseks tuleb hankida sotsiaalkindlustusametilt vastav õiend.
  • Tööandja poolt makstava kuuhüvise (netohüvise) suuruse saamiseks kuus tuleb lahutada brutohüvisest  kutsehaiguse tõttu saadav töövõimetuspension.
  • Ühekordse hüvise arvestamisel summeeritakse netohüvis alates hüvise saamise õiguse tekkimisest kuni nõude esitamiseni. Kui asjaajamine venib, siis võib hageja ka nõuet suurendada menetluse aja võrra.
  • Kutsehaiguse hüvis makstakse reeglina perioodiliste maksetena.

Sotsiaalkindlustusamet on kasutusele võtnud oma metoodika tervisekahju hüvise arvutamiseks. See metoodika kasutab samuti eelpool kirjeldatud etappe. Indekseerimiseks kasutatakse pensioniindeksit.

Nagu märkisime, puudub uus kutsehaigetele hüvise maksmise normatiivakt. Seda tühimikku on hakanud täitma riigikohus.  Oma otsuses 06.11.2014 nr 3-2-1-106-14 leidis riigikohus, et ekslik on seisukoht, nagu kutsehaigusest tingitud perioodiliselt makstavat tervisekahjuhüvitist saab indekseerida tarbijahinnaindeksiga. See seisukoht on kategooriline. Kasutatavaks indeksiks võib riigikohtu arvates olla näiteks üldise keskmise brutopalga või kahju kannatanud isikuga samal tegevusalal töötavate isikute keskmise brutopalga muutust kajastav näitaja. See indeks on toodud näitena ja see tähendab, et võib kasutada ka muid indekseid, välja arvatud tarbijahinnaindeks. Riigikohus ei motiveeri oma seisukohta.

Oma seisukohta täpsustab riigikohus 08.04.2015 otsuses nr. 3-2-1-19-15. Tegevusala all  tuleb  mõelda  EMTAK-i (Eesti majandustegevusalade klassifikaatori) üksusi, mitte eriala.  Meie arvates on see indeks liialt üldine. See indeks asetab ühele pulgale koristaja ja kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölise.

Praegu on Eesti Vabariigis kaks kutsehaigete hüvise arvestamise süsteemi:

  • Sotsiaalkindlustusameti poolt kasutatav süsteem, mis põhineb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahv 31-2 ja pensionikindlustusseaduse paragrahv 26 lõige 6. Neis seadustes on ette nähtud, et hüvis tuleb indekseerida pensioniindeksiga igal aastal esimesest aprillist;
  • Riigikohtu poolt eelpool kirjeldatud viisil loodud süsteem.

Suuri segadusi on tekitanud nende süsteemide erinevused ja vastuolud. Peamisteks erinevusteks on erinevate indeksite kasutamine ja erinevad indekseerimise ajad. Sotsiaalkindlustusamet indekseerib igal aastal nii pensione kui ka hüvist esimeseks aprilliks. Tegevusalast tuletatud indeksit saab kasutada alles järgmise aasta augustis, kui statistikaamet on selle välja arvutanud.

Meie põhiseadus paragrahv 12 kehtestas printsiibi, et kõik on võrdsed seaduse ees. Õiguskantsler Allar Jõks oma 2007. aasta kirjas Kutsehaigete Liidule rõhutas, et selle õiguse peavad realiseerima nii õiguse rakendajad kui ka õiguse looja. Üldise põhiõiguse sisuks on kohelda võrdseid võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Põhiseaduse paragrahv 12 järgi loetakse ebavõrdseks kohtlemiseks vaid sellist ebavõrdset kohtlemist, millel puudub mõistlik põhjus.

Samas Jõks leiab, et sotsiaalkindlustusamet kasutab hüvitise arvestamisel pensioniindeksit lähtudes ökonoomsuse printsiibist. See võimaldab kokku hoida sotsiaalkindlustusametite vahendeid. Meie arvates peaks võrdset kohtlemist kasutama nii riigiasutuse kui üksikute kutsehaigete suhtes. Praegu aga peavad kutsehaiged vaidlustes tööandjatega leiutama ja põhjendama hüvise suuruse saamiseks kasutatud arvestust ja sellest tekkivad vaidlused võivad kesta aastaid.

Jõksi eelpool viidatud kirjast on möödunud 7 aastat. Kutsehaigete olukord aga on muutunud veelgi keerulisemaks, vaidlused kutsehaiguse hüvise üle  veelgi pikemaks ja keerulisemaks. Veel tuleb märkida, et ilmumisajal sisukas ajakiri «Eesti Töötervishoid» ei ilmu juba 4 aastat. Loodame, et meie uus õiguskantsler professor Ülle Madise toob ka kutsehaiguste asjus suurema selguse.

Olukorra põhjalikuks muutmiseks oleks vaja  ka meie riigis sisse viia tervisekahju kindlustus. Siis langeksid ära kutsehaigete vaidlused nii tööandjate kui ka riigiga. Möödunud  20 aasta jooksul ei ole ükski erakond seda võtnud oma südameasjaks.

Entusiastide  kohtuvõidud kutsehaigete esindajana 20 aasta jooksul on vaid piisake meres.