Tallinna ja Moskva vahelise reisirongiühenduse peaks muidugi taastama, kuid sealjuures tuleks vältida seniseid möödalaskmisi ja ebamugavusi. Varasem ärimudel end ei õigustanud.
Mihhail Jevdokimov: Tallinna ja Moskva vahelise reisirongiühenduse peaks taastama
Vaatamata sellele, et reisirongiliiklus Eesti ja Venemaa pealinnade vahel lõpetas oma eksistentsi vaid mõne nädala eest (viimane rong Moskvasse väljus 17. mail, tagasi aga 18. mail), hakati kohe rääkima, kuidas seda taasavada.
Eesti Raudtee juhi kt Ahti Asmann teatas juba 20. mail, et «ettevõte töötab aktiivselt reisiliikluse taastamiseks.» Möödunud nädala lõpus kinnitas huvi Tallinn-Moskva rongiühenduse vastu ka Vene pool Venemaa Raudtee asepresidendi Vadim Morozovi isikus.
Asmanni hinnangul tuleks välja töötada selline skeem, mis on majanduslikult efektiivne, konkurentsivõimeline ja kindlustab reisijatele vastuvõetava hinnataseme. Sellega on varem olnud tõsiseid probleeme.
Kui kõnelda piletihinnast, siis see on alati mõistatuseks jäänud. Mitte hinnakujunemise mõttes, mida on võimalik välja arvestada, vaid selles, kellele see hind on suunatud. Viimase ajani pakuti Tallinn-Moskva liinil üksnes kaht varianti: istekohtadega vagun või kupeevagun. Sealjuures reisijate eelistustest, säästlikkusest või mugavusest sõltumata. Alternatiivid osutusid ligitõmbavamaks, ning mis kõige tähtsam – odavamaks.
Bussisõit Peterburi, sealt aga rongisõit Moskvasse platskaardiga või vedamise korral isegi kupeevagunis läks maksma vähem kui pilet Tallinn-Moskva rongi istekohtadega vagunis. Otselend lennukiga maksis umbes sama palju kui koht kupees, aga lend ümberistumisega Riias isegi vähem.
Kui lisada juurde see, et istekohtadega vagunis tuleb veeta öö kägaras ebamugaval istmel, aga kupeevagunis äratatakse teid enne riigipiirile jõudmist, siis muutub argument, et rongiga oleks justkui mugavam reisida, üpris väheveenvaks. Läbi Peterburi reisides on piiriületus õhtul, aga hiljem juba rongile istudes võib kuni Moskvasse jõudmiseni rahulikult magada. Lennureisiks kulub isegi vahemaandumisega Riias ja lennujaamast linna jõudmisega vaid mõni tund.
Tallinn-Moskva reisirongi viimastel töökuudel üritati olukorda parandada: lõpuks ometi lisandus võimalus sõita platskaardiga, varem ostetud piletid sai kätte soliidse hinnaalandusega. Aga isegi need sammud ei andnud vajalikku tulemust, sest hind osutus ikkagi konkurentsivõimetuks.
Reisirongiliiklus Tallinna ja Moskva vahel omab kahe riigi suhete seisukohalt muidugi ka olulist sümbolväärtust. Selle taasavamist tuleks üksnes tervitada. Kuid selleks, et ehitada üles jätkusuutlik ärimudel, jääb sümboolikast üksi väheks. Seda võiks tulevikus arvesse võtta.