Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/06/07/4158269t1h8b50.jpg)
Tubaka aktsiisimaksus on mõistlik tõsta tarbitud sigaretikogusest sõltuvat ehk fikseeritud määra ja vähendada toodete jaehinnast sõltuvat määra, leiab KPMG advokaadibüroo vandeadvokaat Elvira Tulvik.
Eesti ühiskond arutab aktiivselt koalitsioonilepingust tulenevate lubaduste katteallikaid. Loomulikult on päevakorras nii kütuse- kui ka alkoholiaktsiisi teema, täpsemalt arutatakse aktsiisimäärade muutmist, et suurendada riigikassa tulusid. Vastavasisuline seaduseelnõu on juba riigikogu menetluses. Ei tasu aga unustada, et tubakaaktsiisi eesmärk on nii täita riigi rahakotti kui ka suunata inimeste valikuid tervislikuma eluviisi poole.
Tubakaaktsiis koosneb Eestis kahest komponendist: fikseeritud osa ja varieeruv, suitsupaki jaehinnast sõltuv osa. Tubakatootele on ette nähtud miinimumaktsiis ehk kohustuslik maksusumma, mida tuleb igal juhul tasuda.
Kui aktsiisist moodustab suurema osa fikseeritud summa, siis väheneb eri kategooria ja tootjahinnaga tubakatoodete jaehinna vahe ning maksulaekumine on nendelt enam-vähem ühtlane ja sõltub tarbitud tubakakogusest. Kui domineerib muutuv jaehinnakomponent, süveneb hinnaerinevus, kannatab maksulaekumine ja elavneb madalama kvaliteedi ning seega odavama hinnaga suitsude tarbimine, eriti noorte seas.
Eelmisel aastas viis KPMG advokaadibüroo läbi uuringu tubakaaktsiisi struktuuri teemal ja tegi selle tulemusena mitu muudatusettepanekut, lähtudes riigi väljakuulutatud rahanduslikest ja rahvatervise eesmärkidest. Uuringut tutvustasime muuhulgas ka riigikogule. Soovitasime muuta sigarettide tubakaaktsiisi struktuuri selliselt, et suurendataks sigarettide tarbitud kogusest sõltuvat määra ehk fikseeritud määra ja vähendataks toodete jaehinnast sõltuvat määra ning lisaks tõstetaks miinimumaktsiisi. Sellised võimalused on ette nähtud Euroopa Liidu tubakatoodete maksustamise direktiivis 2011/64/EL.
Uue struktuuri korral tõuseksid odavamate sigarettide hinnad rohkem ning sellest tulenevalt väheneksid odavamate ja kallimate sigarettide hinnaerinevused. See tagaks stabiilsemad ja kergemini ennustatavad riigieelarve tulud ja vähendaks tubakatoodete tarbimist, eeskätt noorte seas.
Siiski on seadusandja seni läinud peamiselt aktsiisimäära ülevaatamise (tõstmise) teed, struktuuri muutmine on olnud vaid nö «kosmeetiline». Näiteks eelmisel aastal muutis riigikogu tubakaaktsiisi määrasid perioodiks 2016–2018, jättes minimaalselt makstava määra tõstmata. Praktikas tähendab see, et muudatustest loodetav mõju jääb saavutamata ning praeguse turuseisu kohaselt võib odavama hinnaklassi sigarettide hind olla aktsiisi miinimummäärast väiksem.
Kindlasti peaksid valitsus ja seadusandja uuesti kaaluma miinimummäära tõstmist järgnevaks maksustamisperioodiks. Lisaks tõi meie analüüs välja, et Eestil on veel pikk maa minna optimaalse tubakaaktsiisi struktuuri saavutamiseni, st jaehinnast sõltuva osa alandamise ning fikseeritud osa tõstmisega tuleb edasi tegeleda. Seda peaks arvesse võtma, planeerides tubaka maksustamispoliitikat ja oodatud tulusid eelnõus käsitletud perioodiks 2016–2020.
Sellise tubakaaktsiisi struktuuri muutmise on viimastel aastatel läbi viinud mitu ELi liikmesriiki nagu Rootsi, Saksamaa, Taani jt. Nendes riikides kompenseerib madalat hinnapõhist määra kõrgem fikseeritud määr ja tulemuseks on, et kõigile sigarettidele rakendub sisuliselt võrdne aktsiis.
Lätis jõustusid 1. juulist 2014 uued aktsiisimäärad, kus alandati hinnapõhist määra ning suurendati fikseeritud ning minimaalselt makstavat määra. Seda tehti, tuginedes Euroopa Liidu liikmesriikide praktikale ja eesmärgile saavutada lisatulu ilma salaturgu suurendamata. Tulemuseks kasvasid Läti eelarve 2014. a tulud 2013. a tuludega võrreldes märgatavalt ja rohkem kui prognoositi. 2015. a esimese kolme kuu jooksul on täheldatud sama tendentsi.
Eestis plaanitakse juba tubakaaktsiisi tõuse perioodiks 2016–2020 kaheksa kuni kümne protsendi ulatuses, sh vaadates üle eelmisel aastal kinnitatud määra. Neid tõuse plaanides peaks jätkama riigikogus kinnitatud lähenemist sigarettide maksustamisel, kui vähendati hinnapõhist ja suurendati fikseeritud määra osakaalu eesmärgiga tõsta riigieelarve tulusid ja seega muuta sigaretid vähem kättesaadavaks.
Kui pidada meeles, et tubakatoodete maksustamise eesmärk on rahvatervise parandamine ja panustamine riigieelarvesse, siis on mõlemad saavutatavad maksupoliitika mõningase muutmise teel. Jääb loota, et vajalikud muudatused ka realiseeruvad.