Postimehe arvamusportaal ootab lugejate arvamuslugusid teemal, milline võõrkeel võiks olla Eesti koolides esimene ehk kas õpilastel on kasulikum õppida kõigepealt inglise keelt ja siis teisi võõrkeeli või peaks see teistsuguses järjekorras olema.
Üleskutse: kirjuta, milline võõrkeel võiks koolis esimene olla!
Kui Teil on häid mõtteid, siis saatke oma kirjutis aadressile toomas.randlo@postimees.ee. Artiklile tuleks lisada enda foto, ametinimetus/tiitel ning märkida ära isiklik seotus teemaga.
Artikkel samal teemal: «Eesti õpetaja Belgia koolis: üksnes inglise keelele tänapäeval loota ei saa»
Katkend artiklist:
Eesti õpetaja Markko Mattus on Belgia väikelinna Moli Euroopa Koolis algkooliosa juht. Muutunud maailmas ei tasu loota, et hakkama saamiseks piisab inglise keelest ja traditsioonilisest «õpetaja küsib – laps vastab» õpetamisviisist.
…
Mis on need keeled, mida tuleks õppida? Inglise keel ei lähe vist arvesse?
Inglise keel peab olema. Teised keeled, olgu siis saksa, prantsuse, itaalia, hispaania vm keel, annavad lisaväärtuse, eriti kui osatakse veel mõnda eksootilisemat keelt. Mõni teine keel peale inglise keele põhivõõrkeelena võib arvesse tulla vaid juhul, kui on soov minna vastavasse riiki õppima, näiteks saksa keel, kuna Saksamaal pakutakse stipendiume ning suurepäraseid õppimisvõimalusi. Rahvusvahelises suhtluses tuleb kindlasti arvesse pigem prantsuse, hispaania, vene või siis mandariini, araabia keel.
Eestis tegi mõne aja eest üks õpetaja ettepaneku, et Eesti koolides ei peaks inglise keel olema esimene võõrkeel. Milline on teie kui võõrkeeleõpetaja arvamus?
See on ka minu mõte. Aastaid tagasi tahtsime Rocca al Mares anda vanematele võimaluse valida esimeseks võõrkeeleks muu keele kui inglise keel, kahjuks seda võimalust ei kasutatud. Inglise keele algtase saadakse enamasti kergemini ja kiiremini kätte. Ma ei ütle, et see on lihtne keel, aga seda kõlab igalt poolt. Ma tean, et inglise keele õpetajad ütlevad, et lapsed õpivad valesti, kui nad kuulavad poplaule, vaatavad filme või suhtlevad internetis, aga alati pole nii tähtis, et kõneoskus on grammatiliselt õige. Tähtis on see, et nad kuulevad keelt ja toimivad keeles, muud keelelised oskused lisanduvad ja lihvitakse ajapikku. Miks näiteks on eestlaste, aga ka põhjamaalaste, hollandlaste ja Belgia flaamlaste keeleoskus kõrgemal tasemel, võrreldes näiteks mõne teise riigiga? Sest filmid on kinos ja teleris originaalkeeles. Selleks, et laps hakkaks keelt õppima, on seda vaja palju kuulata. Kuulmisaparaat on väga paljus rääkimisega seotud ja nii hakkab keeloskus kujunema. Kui sellist võimalust pole ja vaadatakse vaid dubleeritud filme, siis keeleoskus nii kiiresti ei tule.
Peale kõige tuleks võõrkeeleõpet alustada juba vähemalt lasteaias, sest on uskumatu, millise kiirusega omandavad väikelapsed uut ja kasutavad õpitut mänguväljakul või mujal. Piisab vaid soodsa keskkonna loomisest.
Mis võiksid olla esimesed võõrkeeled inglise keele asemel?
Eestis võiksid need olla peale praeguse vene keele kindlasti ka saksa ja prantsuse keel, sest need on Euroopa tähtsamad keeled.
…