Sirje Niitra: lollid autoroolist ära

Sirje Niitra Foto: SCANPIX

Viimasel ajal roolijoodikute süül toimunud kohutavate õnnetuste järelkajas on kõlanud mitmed ettepanekud olukorra ohjeldamiseks, millest ükski ei tundu aga piisav olevat.

Kõik need karistamised, võõrutamised, koolitamised, kaela- või peaümbermõõdu mõõtmised (loodan, et see oli nali!) ja muud meetmed ei aita, kui viga on inimese mõtlemises ehk siis, kui tal mõistust napib.

Kui jälgida hommikusel tipptunnil liiklust Pirita teel, siis tahaks mõnelegi juhile, kes ühest reast teise sõeludes, sellest suunatulega märku andmata, lõpuks Russalka juures meie autoga samal joonel lõpetab, sõrmega oimukohale osutada. Kui tavaliselt selline sõidustiil vaid juhi rumaluse üle imestama paneb, siis teatud olukorras võib see väga ohtlikuks osutuda. Lollus on see igal juhul.

Ka siis, kui inimene pärast mitmeid vahelejäämisi ja karistusi ikka purjuspäi rooli istub, pole põhjus mitte niivõrd tema alkoholisõltuvuses (ehkki vahel ka selles!) kui lauslolluses, kõigele ja kõigile sülitamises, normaalse mõtlemisvõime puudumises.

Laamendavaid, räuskavaid, ropendavaid, teistele nii otseses kui kaudses mõttes sülitavaid mehepoegi ja ka -naisi võib paraku kohata igal pool. Vaid vähesed julgevad neile märkust teha või neid keelata. Sest kunagi ei tea, kes jääb konflikti korral kannatanuks ja lõpuks ka süüdi.

Isegi viimatist äärmiselt jõhkrat kallaletungi terviserajal jooksnud naisele kommenteerides hoiatas politseiülemus, et hädakaitse piire ei tohiks siiski ületada. Loodan, et ta ei mõelnud selle all seda konkreetset vaprat naist, kes kaitses ennast päti eest küünte ja hammastega. Kiitus talle selle julguse eest!

Üldjuhul ei ole teistele ohtu kujutavad inimesed psüühikahäiretega, sest need tavaliselt ei ründa ja järgivad ühiskonnas kehtivaid reegleid. Enamasti on tegu halva või puuduliku kasvatuse saanud, vähese mõtlemisvõime ja madala intellektiga tegelastega.

Ma ei tea, mis nendega ette võtta. Ehk peaks näiteks juhilubade nõutajale tema kehamõõtude kontrollimise asemel hoopis intelligentsustesti tegema ja teatud tasemest allapoole tulemuse korral ta sellest õigusest ilma jätma. Kui on mõne raamatu läbi lugenud, las proovib järgmine aasta uuesti. Juhtimisõigus peakski olema tõepoolest õigus, mis tuleb välja lunastada, mitte aga kohustus.

Roolisolija peab oskama keerulises olukorras õige otsuse teha ja ka kiiresti reageerida, oludele vastava kiiruse valimisest rääkimata. Kõik see eeldab teatud mõtlemisvõimet ja vastutustunnet – eriti selle viimasega pole meil kõik kaugeltki korras.

Kes aga korduvalt purjuspäi või narkojoobes roolist tabatud või, mis veelgi hullem, juba varem ohtliku olukorra tekitanud, neilt tuleks juhtimisõigus alatiseks ära võtta. Käigu jala, ongi tervislikum! Ilma autota on täiesti võimalik ära elada.