/nginx/o/2009/11/26/273370t1h0ba4.jpg)
Lõpuks ilmus tabloole kiri «Go to gate». Kergendusohe läbis Riia lennujaama ootesaali. See ei tähenda veel lennukisse minekut, kahtlesin. Poole tunni pärast teatatigi, et lennukil on tehnilisi probleeme, kuid need lahendatakse. See lend tühistatakse, mõistsin kohe. Tund aega hiljem nii läkski.
Ma ei ole selgeltnägija Nastja. Olen lihtsalt liitnud kolleegide, sugulaste ja enda kogemused: Air Balticu üheksa ärajäänud lendu, viis öist bussisõitu, ei ainsatki vabandust.
«Kui on näha, et lennuki täitumus on väike, võtame lennu plaanist maha ja pakume reisijale alternatiivi,» avameelitses Air Balticu asepresident Janis Vanags. Järelikult inimesi tundide kaupa lollitatakse, kui räägitakse lennuki tehnilistest probleemidest. Ent ka asepresident valetab.
Bussid, millega reisijaid öösel Tallinna ja Tartusse veetakse, on enamasti täis. Jääb üle eriti küüniline variant: tegu on äriplaaniga. Bussisõidu teenus lennupileti hinnaga – milline kasumlikkus!
Air Balticu president ja aktsionär Bertolt Flick saabus Riiga 1994. aastal Treuhand Osteuropa erastamisnõunikuna. Varem oli Flick töötanud Berliini ooperiteatri administratsioonis.
Riias käitus Flick nagu advokaat, kes omastab kliendi maavaldusi. Herr Flicki uskumatute saavutuste kroon: ta sahkerdas endale Air Balticu kaubamärgi ja nõuab selle kasutamise eest Air Balticult, mida ise juhib, raha!?
Aprillis 2009 kirjutas ajaleht Diena, et Air Baltic on saanud riigilt 50 miljonit krooni Riia-Ventspilsi lennuliini toetuseks, ehkki lennukite täitumus oli 13 protsenti.
See-eest elab Ventspilsis Läti hall kardinal Aivars Lembergs... Aastas pumpavat Läti riik erinevaid skeeme (näiteks ringhäälingu saatekeskust) kasutades Air Balticusse pool miljardit krooni maksumaksja raha. Kui palju kellegi taskusse läheb, ei või teada.
Aastal 2010 ei uuri Diena enam midagi – lehte kontrollivad nüüd Läti-Vene oligarhid. Kauasel suurimal päevalehel on alles vaid viis tuhat tellijat.
Äsja kuulutas Flick, et pärast seimivalimisi ostab ta Air Balticu terves tükis riigi käest ära. Kelle rahaga? Kas järgneb Air Balticu edasimüük ida poole? Bluff võimalikult paljude sihtkohtadega, mille teenindamine käib Air Balticule üle jõu, on ilmselt osa müügioperatsioonist.
Pärast kolmapäevast Riia etendust (Go to bus) asus Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste tagasilennuks Strasbourgi otsima alternatiive. Kes peab kusagile tingimata jõudma, ei saa enam Air Balticuga riskida.
Aga ajakaotusest on suuremaidki riske. Ahnus, ülbus ja pettus, mis on Air Balticu praeguse juhtkonna käekiri, võib levida ka mutri tasandile. Siit algaks tragöödia.