Eelmisel nädalal šokeeris spordimaailma teade, et FBI palvel vahistati mitmed Rahvusvahelise Jalgpalliliidu (FIFA) kõrged ametnikud. Asja juures on kõige kurvem ehk see, et kokkuvõttes ei tulnud ju selline asi kellelegi üllatusena. Jutud korrumpeerunud FIFA ametnikest on meedias tiirelnud varemgi.
Madis Kalvet: Rahaga maailma tähelepanu ostmine
Kuna erinevaid paljastavaid materjale tuleb pidevalt päevavalgele, siis on praegu raske hinnata, kes võiks veel olla süüdi ning millega see kõik lõpeb.
FIFA kongress langetas eelmisel nädalal mõneski mõttes vastuolulise, kuid jalgpallimaailmas valitsevat olukorda arvesse võttes igati loogilise otsuse ning valis viiendat korda presidendiks Sepp Blatteri. Eile teatas Blatter aga tagasiastumisest.
Blatteri tooli kangutas Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) eesotsas nende presidendi Michel Platiniga. Samas lõppes kõik hoopiski nii, et Platini kodumaa Prantsusmaa hääletas ka valimistel lõpuks Blatteri poolt. Ka MMi boikoteerimisest eurooplaste poolt pole mõtet rääkida, kuna ka Vanas Maailmas on olemas senise korra kindel toetajaskond. Riikidest on praeguse olukorraga kõige rahulolematum Inglismaa, kes sooviks loomulikult ise kõiki suuri asju otsustada. FIFAs on aga igal riigil üks hääl ning nii ei õnnestu neil kuidagi teistele oma soove peale suruda, eelkõige teeb selle nende jaoks raskeks nende enda üleolev suhtumine.
Erinevalt teistest pallimängualadest on jalgpall üle maailma olukorras, kus katusorganisatsioonilt saadakse ülisuurt rahalist tuge oma ala edendamiseks.
Kuigi valdav osa on olnud Blatteri tegevusega rahul, ei saa loomulikult rahul olla korruptsiooniga. Samas ongi praegune korruptsioonijuhtum tulnud justkui jalgpalli ülemaailmsest võimsusest. Raha abil üritavad väiksemate traditsioonidega jalgpalliriigid näidata maailmale ja eelkõige Euroopale, et ka nemad on võimsad.
Eelkõige ongi praegusest skandaalist tähelepanu saanud suurturniiride korraldusõiguse andmisega seotud korruptsioon. Uurimine käib seoses 2018. aastaks Venemaale ning 2022. aastaks Katarile antud MMiga. Selgunud on, et näiteks tänu altkäemaksudele jõudis MM 2010. aastal ka Lõuna-Aafrika Vabariiki. Siinkohal võibki tagasi pöörduda eelmise lõigu juurde ehk arvestades jalgpalli mõju ja MMi meeletut populaarsust, siis see ongi koht, kus näidata maailmale ja eelkõige suure jalgpalli keskuseks olevale Euroopale oma võimsust. Kui seni saigi niimoodi rahaga maailma tähelepanu osta, siis käimasolevad uurimised peaksid tulevikus sellised olukorrad välistama. Kindlasti on vaja muudatusi ka FIFA enda sees ja tõenäoliselt midagi ka muutub. Ühes võib siiski kindel olla: jalgpalli MM ei kao kuhugi, kuna nõudlus selle järele on meeletu!