/nginx/o/2015/06/01/4134861t1h9896.jpg)
Juhtkiri: Mis on pildil valesti?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti 2014.–2020. aasta transpordi arengukava esikaanefotol, mida igaüks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt imetleda saab, on meie uued reisirongid, millega toimetab raudsetel rööbastel riigifirma Elron. Üllitise sisust selgub, et see pole juhuslikult valitud klantspilt kenast porgandivärvi veeremist. Jutt pole ainult «uuest tasemest» alates aastast 2014, vaid põhimõtteline – Eestis on reisirongidele lähiaastail ette nähtud vägagi selge kaalukas roll.
Kuid paneme siinkohal kõrvale teise, sageli korduva pildi ajakirjandusest: needsamad «porgandid», viimse võimaluseni reisijaid täis tuubitud. Mingi ime läbi mahub kuhugi mõni jalgratas… Need kaks pilti moodustavad vastuolulise terviku. Üht tuntud avalikku kõnet parafraseerides – midagi on sel suurel pildil päris kindlasti valesti.
Kaunisõnaline transpordi arengukava ütleb, et «ühistransport peab muutuma loomulikuks osaks inimeste liikumisvajaduste rahuldamisel» ja et «kiire rongiliiklus on peamine viis, kuidas vähendada Eesti-siseseid aegruumilisi vahemaid». Ja see pole ainus selline paber – täpselt sama sõnumit edastab üleriigiline planeering «Eesti 2030+».
Ühest küljest on meil niisiis uued, kiiresti ja vaikselt liikuvad reisirongid. Tõotatud kvaliteetne teenus tähendab aga tegelikult sageli sulaselget meelehärmi. Riik tahab, et inimesed kasutaksid aina enam ühistransporti, ja inimesed hääletavadki jalgadega selle poolt, aga kaua sa talud seda kilukarbitunnet või lausa perroonile maha jäämist? Kas see ongi see «atraktiivsus» ja «mugav liikumisvõimalus», nagu lubab arengukava?
Arengukavas lubatakse, et seni reisirongiliiklusse tehtud investeeringute mõju ning uute investeeringute sotsiaal-majanduslikku tasuvust analüüsitakse. Kui reisijaid tuleb juurde, siis graafikuid tihendatakse ning võimalik on lausa laienemine uutel suundadel, näiteks Riisipere-Haapsalu. Igapäevast tööd tegev Elron seevastu peab tunnistama, et olemasoleva rongipargi juures saab sõitjate soovile vastu tulles osale reisidele rohkem vaguneid liikuma panna ainult teiste reiside arvel.
Palju on räägitud sellest, et pikematel rongireisidel võiksid olla mugavamad istmed ning neis võiks pakkuda ka toitlustust. Elron läks paar nädalat tagasi ministeeriumi kavaga muretseda Tallinna-Tartu ekspressliinide teenindamiseks lisaronge ning vabanevaid koosseise kasutada teistel liinidel. Hinnanguline maksumus – 30 miljonit eurot.
Vahemaad pole Eestis pikad ning kohvi ja pirukata saab ehk ka edaspidi hakkama, kuid investeeringut mingil kujul tuleb riigil tõsiselt kaaluda. Süvenev veelahe lubaduste ja tegelikkuse vahel kahjustab praegu riigi mainet ning pärsib hoiakute kujundamist otsustamaks kokkuvõttes säästvama transpordiliigi kasuks.