Katrin Männaste

FOTO: TNS Emor

Kui palju Eesti inimesed joovad? TNS Emori uuringueksperdid Aivar Voog ja Katrin Männaste selgitavad, kust tulevad erinevad – kord ehmatavad, kord leebemad – arvud, kui palju tegelikult juuakse ning kas rohkem tarbitakse kanget või lahjat alkoholi.

Tellijale Tellijale

Kas eestimaalane tuleb reede õhtul koju, kotis kuus õlut, või on õllepudeleid siiski neli? Piltlik kujund, kuid küsimus on põhimõtteline – sest teisel puhul joob eestimaalane tegelikult kolmandiku võrra vähem. Erinevad andmed alkoholi tarbimise kohta tekitavad segadust ja erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Kui palju me siis ikkagi tegelikult joome?

Seoses koalitsiooni tegevusprogrammile vastavate maksumuudatustega, mis hõlmavad muuhulgas ka alkoholiaktsiisi tõusu, on Eesti elanike alkoholitarbimise teema olnud viimasel paaril kuul üsna teravalt päevakorral. Sellekohaseid arvamusartikleid lugedes ning esitatud statistikat uurides ilmneb, et meie alkoholitarbimise ulatusest ja tarbitud kogustest rääkides opereeritakse üsna erinevate ja kohati ka päris vasturääkivate näitajatega ning kahjuks esineb ka väärtõlgendamist. Kord räägitakse, et Eesti elanik tarbivat 10 liitrit, siis 12 liitrit või üle 15 liitri puhast alkoholi (100%) inimese kohta aastas. Kõikumine on väga-väga suur.

Et teema on kuum, joonistuvad lisaks sageli tahtmatule andmete väärtõlgendamisele välja erinevad huvigrupid, kes valivad argumenteerides esitatavat infot, lähtudes enda tegevusele soodsast vaatenurgast. Nii on näiteks selgelt vastandunud kange ja lahja alkoholi tootjad, kes sooviksid peamise probleemina ühiskonna jaoks näidata just nii-öelda vastasleeri toodete tarbimist. Tõepoolest, väga täpne alkoholi tarbimist kajastav statistika puudub kardetavasti nii Eesti, Euroopa (eriti Lõuna-Euroopa kohta) ja muu maailma alkoholitarbimise kohta, kuid olemasolevate andmete mitteasjakohane tõlgendamine suurendab segadust veelgi.

Millised andmed on üldse olemas?

Kõigepealt n-ö avaldatud andmeallikaid alkoholi tarbimise kohta, mida on mitmeid: sellekohaseid uudiseid avaldavad tarbijauuringuid läbi viivad ning turuülevaateid koostavad uuringufirmad, samuti koostavad alkoholi tarbimise ülevaateid oma aruannetes erinevad organisatsioonid, nt WHO, OECD, ÜRO. Tarbimisharjumusi on riigiti võrdlevalt uurinud Euroopa Komisjon.

Samas WHO, OECD jt organisatsioonid ise sellekohaseid uuringuid ei tee, nt WHO kogub info oma andmebaasi kokku riikide vastavatelt instantsidelt, kes esitavad riigisiseselt läbi viidud (riigiasutuste koostatud või uuringufirmadelt tellitud) uuringute tulemused.

Lisaks saab alkoholi tarbimist elaniku kohta esitada mitmel moel. Enam levinud esitusviisid on:

  1. sisemaise tarbimise jagamine kogu elanikkonna arvuga (imikutest vanuriteni), saades nii tarbimise ühe inimese kohta (per capita consumption). Eesti puhul on see suurusjärgus 10 liitrit puhast alkoholi aastas;
  2. sisemaise tarbimise jagamine 15-aastase ja vanema elanikkonnaga (mis üleilmsete organisatsioonide mõistes on täisealine elanikkond, kuigi Euroopas on ametlik alkoholi tarbimise piirvanus peaaegu kõikjal kõrgem), saades tarbimise täisealise elanikkonna kohta (consumption per adult population). Eestis tähendaks see ca 12 liitri absoluutalkoholi tarbimist;
  3. jagades sisemaise tarbimise alkoholitarbijatega, saades tarbimise ühe alkoholitarbija kohta (consumption per drinker). Absoluutalkoholi tarbimiskogus alkoholitarbija kohta on Eestis kas üle 13 liitri või isegi üle 16 liitri sõltuvalt sellest, kuidas defineeritakse alkoholitarbijat.

Usalda, aga kontrolli

Just erinevad võimalikud esitusviisid ja nende segiajamine on käibele toonud mitmeid erinevaid alkoholi tarbimise edetabeleid, kus mõnede puhul paistab Eesti üsna keskmine ja igati euroopalik riik olevat, kuid teiste arvud näitavad meid kui keskmisest oluliselt alkoholilembesemat rahvast.